Uurimise all olev ekskomissar tahab ametisse ennistamist

Ühtlasi tahab Järvet prefekti 24. aprilli käskkirja tühistamist ning talle teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmist, kirjutasid ERR-i Uudised.

Järvet ei ole prefektuurilt nõutava tasu suurust kaebuses välja toonud.
Järveti kriminaalasja toimik on praeguseks jõudnud Põhja ringkonnaprokuratuuri ning ootab seal edasist menetlusotsust, halduskohus  peab Järveti kaebuses esimese istungi 27. augustil.

"Alice Järvetile on esitatud kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Kahtlustuse kohaselt edastas Järvet kahel korral andmeid kolmandatele isikutele," ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Tuulik.

Järvet on varem ajakirjanduses tunnistanud, et talle heidetakse ette salajaste andmete edastamist oma elukaaslasele, Tallinna laste turvakeskuse keskerakondlasest juhile Erki Korpile.

Kevadel lubas Järvet ka ise liituda Keskerakonnaga, kuid äriregistri andmetel ta seni erakonna liige ei ole.


Politsei vabastas Alice Järveti teenistusest 11. mail teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise pärast.

Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja on varasemalt Päevaleht Online'le pressinõuniku vahendusel öelnud, et kriminaalmenetlust alustati seaduseparagrahvi järgi, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saadud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist.

Prokuratuuri esialgsetel andmetel on Järvet eelmise aasta septembrist kuni tänavuse märtsini teinud politseiandmebaasis ligikaudu 500 tööga mitte seotud päringut.
Mõne inimese osas on päringuid tehtud korduvalt. Isikute andmeid, kelle osas päringuid teostati, prokuratuur ei avalda.

Järvet kogus tuntust eelkõige 2003. aastal Raivo Karu juhtumiga, kui leidis ärimeestele offshore-firmasid müünud mehe kontorist kümneid ulatuslikule rahapesule viidanud dokumente. Paljude teiste hulgas kasutasid Karu teenuseid mitu tuntud ärimeest ja poliitikut.