Uue tuumajaama valmimine Ignalinas võib hilisemaks lükkuda

Kuidas jagatakse riikide vahel osalused rajatavas jaamas ja selle toodangus, ei ole veel kokku lepitud, nagu ka seda, mitu ja kui võimsat reaktorit üldse püstitatakse. Samuti pole selge, millal uus jaam võiks valmida – esialgse kava järgi peaks see käivituma 2015. aastal, samas kui praegu töötav Ignalina tuumajaam suletakse juba ületuleval aastal.

“Usun, et see ambitsioonikas siht on veel saavutatav,” ütles Leedu peaminister Gediminas Kirkilas.

Läti majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Ugis Sarma sõnul hakkab aina enam tunduma, et pigem jääb jaama valmimine järgmise aastakümne teise poolde. Sellega lisanduks uus probleem: 2016. aastal tuleb sulgeda Narva elektrijaamade vanad energiaplokid.

Eesti peaministri Andrus Ansipi sõnul suudab Eesti kogu endale vajamineva energia ise toota. Probleemiks pidas ta aga seda, et järgmisel aastal Eestile eraldatav süsinikuemissioonide kvoot on sama suur, kui mullu sedasorti heitmeid õhku paisati. “Lähitulevikus peame hakkama kvooti juurde ostma,” nentis Ansip. Seepärast peaks Eesti hakkama elektritootmist mitmekülgsemaks muutma.

Järgmise sammu astub Leedu

Lätlased ja leedulased peavad aga ilmselt uusi elektrijaamu ehitama hakkama – suure tõenäosusega maagaasijaamu.

Kirkilas nentis, et tekib vajadus vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, kes pole tingimata väga head tarnijad. Nii arutatigi peaministrite kohtumisel kolme Balti riigi ühise vedeldatud maagaasi hoidla rajamise tasuvusuuringu korraldamist.

“Järgmised sammud astub Leedu,” vastas Ansip küsimusele, mil moel Ignalina jaama projekt edasi läheb.

Leedu parlamendis toimub nimelt praegu uut Ignalina jaama puudutava seaduse arutelu. Seadus loodetakse vastu võtta kahe-kolme nädala jooksul. See tekitab küsimuse, kas Eesti ja Läti huve võetakse piisavalt arvesse.

Leedu välisminister Deividas Matulionis kinnitas, et Leedu püüab arvestada kõigi strateegiliste investorite – s.t ka Eesti, Läti ja Poola – huve.

Ansipi sõnul pole Eesti ega Läti jaoks oluline see, kui suur osa uuest tuumajaamast lõpuks nende osaks langeb, vaid see, et saaks osa oma energiatarbest kaetud Ignalinas toodetud energia abil. “Kindlasti peavad vähemusaktsionäride huvid olema kaitstud,” lisas Ansip. “See tähendab, et osa otsuseid tuleb langetada konsensuse alusel.”