USA vihje: euroga liitumise tingimused võiks üle vaadata

Võimalike kiiremat stabiilsust toovate meetmete seas pööratakse tähelepanu ka vajadusele kaaluda uute Euroopa Liidu liikmesriikide eurole ülemineku kriteeriumide ülevaatamist.

 

Need tõsiasjad selguvad Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel rahandusminister Ivari Padarile laekunud kirjast, mille läkitas eelmisel nädalal USA ajutine Tallinna-asjur Karen Decker. Ta tegutseb Tallinnas Ühendriikide suursaadiku ülesannetes nii kaua, kui vast ametisse saanud president Obama nimetab siia uue täievolilise esindaja.

 

Kirjas nimetatakse kõigepealt, et Obama administratsioon jälgib siinses piirkonnas tekkinud majandusraskusi tähelepanelikult.

 

„Ameerika Ühendriikide valitsus on mures maailma majandus- ja finantskriisist põhjustatud raskuste suurenemise pärast Kesk- ja Ida Euroopas,” nenditakse kirjas. „Lõpetamaks regiooni tabanud finants- ja majanduskriisi ning päästmaks viimase 18 üleminekuaasta jooksul saavutatud sotsiaalsed ja majanduslikud edusammud, tuleb nüüd kõigil koos töötada.” 

 

USA valitsuse hinnangul peaks siinses piirkonnas stabiilsuse taastamiseks kasutama erinevaid meetodeid, sest kõigile riikidele ühtset lahendust pole. Võimaluste hulgas mainitakse näiteks IMF-i erakorraliste laenumeetmete mahu suurendamist, Maailmapanga ressursside paremat kasutamist ja ka ekspordikrediidiasutuste paremat koostööd.

 

Kuid kõige tähelepanuväärsemana tõstetakse kirja lõpus esile võimalikku vajadust vaadata üle euroalasse pääsemiseks kehtestatud reeglid.

 

„Võimalik, et on vaja üle vaadata ka muid meetmeid, nagu näiteks euro kasutuselevõtu protseduurid ja tingimused,” antakse teada, mööndes siiski, et võib-olla pole konkreetselt Eestil neid lihtsustusi vaja. „Euroga ühinemine ei ole tasakaalustamatuse lahendus, kuid see võib maandada majanduse ja finantssektori kõige suuremaid riske,” põhjendatakse arutelu vajalikkust.

 

Euroga liitumise tingimuste arutelu algatamisele viitab ka USA valitsuse kirjas avaldatav veendumus, et Kesk- ja Ida-Euroopa mured võivad vajada seni tundmata lahenduste väljamõtlemist. „Mõned nende riikide probleemid vajavad senisest loomingulisemaid, paindlikumaid ning kiiremaid vastamismehhanisme nii EL-i, regionaalsel kui ka kahepoolsel tasandil,” tõdetakse dokumendis.

 

Kuna kiri on selgesti mõeldud Obama eelseisva esimese Euroopa turnee ettevalmistamiseks, võib selle erakordselt avatud sõnumi põhjal järeldada, et ta kavatseb Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduse toetamise küsimust Vana Maailma riigijuhtidega kohtudes sügavuti arutada.

 

Obama saabub Euroopasse 2. aprillil ning osaleb esmalt Londonis toimuval G20 riikide kohtumisel. Muude teemade kõrval tuleb just seal arutusele IMF-i nn uute laenumehhanismide (NAB) mahu suurendamine 500 miljardi dollarini. Padarile tulnud kirjas kutsutakse Eestit seda USA algatust toetama. „Me loodame, et Eesti toetab püüdlusi suurendada IMF-i erakorraliste vahendite mahtu NAB-i laiendamise kaudu,” viitab USA valitsus ka Eesti panuse vajalikkusele. Rahandusministeeriumist sõnati Päevalehele, et USA ei pea siin silmas Eesti rahalist osalust ja tegemist on pigem poliitilise toetuse kinnitamisega.

 

Euroopa Liidu ja USA poolt Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele suunatud abimeetmeid, mille hulka võib lugeda ka euro kriteeriumide ülevaatamise, saab Obama käsitleda 5. aprillil Prahas. Nimelt toimub seal Euroopa Liidu ja USA tippkohtumine, mis uue presidendi esimese Euroopa külastuse puhul peetakse nn ülemkogu formaadis. Selle asemel, et Obamaga kohtuks vaid Euroopa Liidu kolmeliikmeline juhtgrupp, on kohale palutud kõigi 27 liikmeriigi valitsusjuhid. Teiste seas osaleb kohtumisel ka peaminister Andrus Ansip.

 

 

Rahandusministeeriumist kinnitati Päevalehele, et valitsus näeb selles toetust Eestile ja teistele Ida-Euroopa riikidele.

 

„Kindlasti on see kiri toetuse avaldamine nii Eestile kui ka Ida-Euroopale tervikuna – meie ja USA dialoog on jätkuvalt hea ja pidev,” sõnas ministeeriumi pressiesindaja Katrin Reimann.

 

Samuti tõdes ministeerium, et USA on samad seisukohad juba edastanud ka teistele EL-i liikmesriikidele. „Euroopa Liit ja USA suhtlevad pidevalt finantskriis lahendamise protsessis ning kiri on loomulik osa omavahelises koostöös. Sarnane suhtlus toimub ka USA ja teiste liikmesriikide vahel,” ütles Reimann.

 

„Euroopa Liit on viimaste kuude jooksul tegelenud ühise seisukoha kujundamisega ning pärast rahandusministrite arutelusid peaks sellele oma heakskiidu andma ka valitsus- ja riigijuhid. Eelkõige puudutab teema finantssektori regulatsiooni ning järelevalve küsimusi,” lisati ministeeriumist.