USA ülikoolide uuring teeb Eesti keskkonnakaitse maatasa

Hoopis kurvem on Eesti positsioon keskkonna arengutrendide tabelis. See tabel näitab, millised on olnud riigi saavutused viimaste aastate jooksul ehk see, kui kiiresti on keskkonnahoidu edendatud. Seal sai Eesti 132 riigi seas 128. koha Kasahstani, Kõrgõzstani, Bosnia ja Hertsegoviina ning Saudi Araabia naabruses.

„Paljudes riikides keskkonnakaitse paranes ajavahemikul 2000–2010, kuid oli ka riike, kus keskkonnaga seonduv halvenes. Eesti, Bosnia ja Hertsegoviina, Saudi Araabia, Kuveit ja Venemaa olid kõige negatiivsema suundumusega riigid,” kirjutatakse analüüsi kokkuvõttes. Eestile andsid väga halva tulemuse nõrgad edusammud metsanduse, veeressursside, CO2 emissiooni ja laste suremuse vähendamise vallas.

Kohati ebatäpsed

Samal ajal tunnistavad uuringu tegijad, et kohati võivad tulemused olla ebatäpsed. „Riikidel, mis on üldise tabeli tagaotsas, võivad arenguperspektiivi tulemused olla suurepärased. Viimase kümnendi jooksul tabeli eesotsas olnud riikide puhul võivad arengusuuna näitajad olla vähem tähendusrikkad,” märgitakse uuringu saatesõnas.

Sama kinnitas Eesti sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Liis Rooväli, kes analüüsis Eesti Päevalehe palvel Yale’i teadlaste hinnangut Eesti laste suremusnäitajale, mille vähendamise edusammud on EPI tabeli kohaselt tõsiselt kahanenud. „Nad võrdlevad kahte asja: absoluutkohta ja muutumise kiirust viimase aja jooksul. See viimane ongi see, mis paneb meid suhteliselt viletsa koha peale. Ühe- kuni nelja­-aastaste laste suremuse osas on meil juba praegu hästi väike number. 2010. aastal suri 23 ühe- kuni nelja-aastast last ja 2000. aastal suri 30, samas kui aastas sünnib vähemalt 15 000 last. Numbrid on nii pisikesed, et siin polegi väga midagi rääkida,” selgitas Rooväli. „Globaalsed uuringud, kus tahetakse kõiki riike kuidagi võrrelda, ongi keerulised. Esimesse otsa satuvad riigid, kus on olukord suhteliselt halb, et ära märgistada nende edusamme. Paranemistrend on suhteliselt niru ka näiteks Hollandil ja Šveitsil, mis on heal tasemel riigid. Kui sul on juba asjad hästi, siis ei saa see paranemise kiirus olla sama kui neil, kellel on rohkem asju parandada,” lisas ta.

Hävitav hinnang

Yale’i ja Columbia ülikooli teadlastelt sai hävitava hinnangu ka Eesti metsandus. Probleemiks metsade järsk kahanemine. Eesti keskkonnaministeeriumi spetsialistide hinnangul põhinevad ameeriklaste järeldused valedel andmetel. „EPI näitajad analüüsivad metsapindala üleüldiselt. Statistiliste meetoditega tuvastatud metsapindala vähenemine hõlmab Eesti kontekstis eelkõige põllumaade metsastumise lõppu ja nende uuesti põllumajandusmaana kasutuselevõtu mõju. EPI ei hinda metsa majandamist ega analüüsi üldse seda, millest on tingitud metsapindala vähenemine,” vahendas keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu ministeeriumi spetsialistide hinnangut. „EPI trendimõõtmise metoodika mõistmiseks on ehk abiks võrdlusest, et kui nt Kataril õnnestuks kasvama saada kümme hektarit metsa, oleks see näitaja neil väga kõrge. Samas meie üle kahe miljoni hektari metsapindala raames kümne aasta jooksul toimunud 0,03% suurune vähenemine annab paratamatult statistilisele trendiindeksile negatiivse tähenduse, mistõttu võib sellisel tõlgendamisel tekkida mulje, et Eestis on metsasusega suuremad probleemid kui hüpoteetiliselt näiteks Kataril,” tõi ta piltliku näite.

Tõsiseim mure: põlevkivienergeetika

Uuringus mõjutavad Eesti kohta pingereas kõige enam põlevkivienergeetika näitajad ja nende puhul pole ka keskkonnaministeeriumil midagi vastu öelda. „Tegu on saastava ja väga süsinikumahuka sektoriga, mis kauges vaates ei ole jätkusuutlik. Sellest on uuringus peamiselt tingitud ka SO2 ja CO2 kõrge heitkoguste hulk ühe elaniku kohta,” tunnistas keskkonnaministeerium.

Samal ajal kinnitas ministeerium, et Eesti pingutab paremate tulemuste nimel ja et taastuvenergia kasutamise osakaal aina suureneb. Kaudselt mõjutab põlevkivitööstus ka Eesti negatiivset tulemust veekasutuse alal. „Suur mõju selles osas on just põlevkivielektril, kuna me arvestame veekasutuse mahtu ka kaevanduses pumbatava vee järgi, lisaks on suurem osa veekasutusest seotud just põlevkivielektrijaamade jahutusveega, üle 90% Eesti veekasutusest läheb selle alla,” selgitas Merisalu keskkonnaministeeriumi spetsialistide nimel.

Yale’i ja Columbia uuring leiab Eestist ka väga positiivset: kõigi vaadeldud riikide seas on Eesti pingerea tipus bioloogilise mitmekesisuse ja ka elupaikade kaitse poolest.