ÜRO: õiguskantsler vajab võimu ja seadused muutmist

Eile edastas ÜRO inimõiguste komisjon Genfist Eestile oma soovitused. Esimese asjana tõi komitee esile, et nende hinnangul ei taga Eesti õiguskantsleri institutsioon praegusel kujul inimõiguste kaitset. Põhjus on peaasjalikult selles, et tema otsused ei ole siduvad. „Riik peaks andma õiguskantslerile suurema mandaadi, et ta saaks inimõigusi tõhusamalt edendada ja kaitsta,” seisab komisjoni soovituses.

Samuti teeb komisjonile muret naiste diskrimineerimine, mis väljendub näiteks meeste ja naiste palkade 40 protsendi ligi ulatuvas erinevuses. Komisjon sooviks näha, et Eesti riik täidaks võrdõiguslikkuse seadust efektiivsemalt, tagaks meestele ja naistele võrdsema palga ning tõhustaks nii õiguskantslerile kui ka võrdõiguslikkuse volinikule kaebuste esitamise süsteemi.

Muuta karistusseadustikku

Peale selle võiks komisjoni hinnangul anda võrdõiguslikkuse volinikule rohkem rahalisi ja inimressursse. Samuti tehakse ettepanek luua soolise võrdõiguslikkuse nõukogu.

Komitee hinnangul ei väljenda Eesti riik piisavat järjekindlust ka inimkaubanduse vastases võitluses. „Riik peaks intensiivsemalt tegema jõupingutusi ning võtma ette naiste ja tüdrukutega kaubitsemise prob­leemi,” seisab Eestile edastatud dokumendis. „Tuleb esitada süüdistusi, kohut mõista ja karistada neid, kes selle eest vastutavad. Justiitsministeeriumi eestvedamisel tuleb viia karistusseadustikku sisse spetsiaalne inimkaubanduse kohta käiv täiendus. Ja tuleb tugevdada rahvusvahelist koostööd selles küsimuses,” lisab komisjon.

Karistusseadustik on nende hinnangul üldse liiga kitsas ega ole kooskõlas ÜRO piinamist puudutava konventsiooniga. Tehakse ettepanek seda muuta.

Tähelepanu pööratakse ka venekeelsete kodanike teemale. „Riik peaks tugevdama meetodeid integreerimaks vene keelt kõnelevat vähemust tööturule, arvestades sealhulgas ka erialast ja keeleõpet. Tuleks tõsta ka venekeelse elanikkonna usaldust riigi ja selle avalike institutsioonide vastu,” on dokumendis kirjas.