Ülihea meesaak hoiab selle hinna möödunud aasta tasemel

Mesinike kinnitusel kujunes tänavune meesaak vaatamata palju mesilasperesid hukutanud kärekülmale talvele ning sellele järgnenud kuivale ja kuumale suvele mõnevõrra suuremaks.

„Mee puudust tänavu küll olla ei tohiks, sest saagid olid piirkonniti kas veidi üle keskmise või siis koguni päris head. Seda vaatamata tõsiasjale, et talvekahjud olid tavapärasest suuremad ning kevadel läks korjele ligikaudu viiendiku võrra vähem peresid,” tähendas Aleksander Kilk Eesti mesinike liidust, kel on Viljandimaal paarkümmend mesitaru.

Kilk märkis, et traditsiooniliselt olid ka sel aastal kõige paremad meesaagid Pandivere piirkonnas, Järvamaa idaosas, aga ka Jõgevamaal. Samal ajal polnud meesaagi üle põhjust kurta ka Valga-, Põlva- ja Tartumaa mesinikel. Kehvema saagiga pidid aga mesinikud leppima näiteks Pärnumaa mereäärses lõunaosas.

Mesilaste korjet mõjutas tänavu taimede tavapärasest tunduvalt varasem õitsemisperiood. „Näiteks vaarikas, mis hakkab muidu õitsema jaanipäeva paiku, hakkas seekord õitsema nädala jagu varem. Muidu juuli keskel õitsev põdrakanep puhkes aga tänavu õide juba juuli alguses,” rääkis Kilk. Taimede varasem õitsemine tegi mesilaste korjelendudele ka tavalisest varem lõpu peale. „Kuigi korjeaeg jäi seekord lühemaks ning see oli ka väga soe ja kuiv, oli taimede nektari eritus siiski väga hea.”

Viimaste andmete kohaselt kõigub kilogrammi mee hind Eesti turgudel saja krooni lähedal. Kui näiteks Jõhvi turul küsitakse kilogrammi mee eest 95 krooni, siis Tallinnas keskturul 110 ning Nõmme turul tuleb sama koguse eest välja käia koguni 120 krooni. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga pole mee hind praegu muutunud,” tähendas Kilk, nägemata seejuures ühtegi põhjust, mis võiks edaspidi mee hinda kergitada.

Kilk viitas, et rahvas hindab iga aastaga aina enam kohaliku mee tervistavaid omadusi ning seepärast ollakse vaatamata n-ö masu sabale nõus ka mee eest küsitud hinda maksma.

Ostetakse oma mesiniku käest

•• Konjunktuuriinstituudi mullune uuring näitas, et ligi 60 protsenti inimestest ostab mett otse tuttava mesiniku käest.

•• Mesinike puhul aga tuli välja, et neist enam kui kaheksa-kümmend protsenti müüb oma toodangu otse tarbijale ehk siis aastate jooksul välja kujunenud püsiklientuurile.

•• Viimased uuringud on kinnitanud seda, et eestlased peavad kodumaist mett imporditud kraamist värskemaks, kvaliteetsemaks ja tervislikumaks.

•• Kõige väärtuslikumaks kohalikuks meeks peetakse kanarbikumett, mis on hinna poolest ka mujal Euroopas kõige kallim mesi üldse.

•• Kanarbikumesi on hinnatud selle kõrge mineraalainete sisalduse, hea tervistava toime ja kergelt mõrkja maitse tõttu.

•• Turult või poest mett ostvatel inimestel on kvaliteetse mee saamiseks soovitatav tähelepanu pöörata meepakendi etiketile: sellel peavad olema kirjas tootja nimi, kontaktandmed ja mesila asukoht.