Uimastitega hädas naisi ootab Voorel uus võõrutustalu

„Õpime siin, kuidas elada,” rääkis 24-aastane Maxim sellest, mida teevad tema ja veel kuus noormeest väikeses talumajas Lääne-Virmaal Vinni vallas Voore külas metsatuka sees. Kõigil neil kasvasid eelnevas elus probleemid narkootikumidega üle pea. 

„Koolis käies hakkasin tarvitama, alguses marihuaana, siis ecstasy ja amfetamiin. Ma sain aru, et mul on probleem,” rääkis oma lugu 23-aastane Roma. „Sellest talust kuulsin ühelt sõbralt, kes oli siin juba käinud ja oli kaks kuud juba puhas olnud.” Nüüd läheb Romal talus 11. kuu, ta soovib ühe kuu pärast tagasi minna ja õppida lukksepaks.

Narkosõltlaste poiste rehabilitatsioonitalu tegutseb MTÜ Aidsi Tugikeskus eestvedamisel kümnendat aastat. Eelmisel reedel avati meestetalu kõrval pidulikult talumaja, kus jaanuarist hakkavad abi saama tüdrukud.

Kogu ettevõtmise taga seisab Nelli Kalikova, kes arvab, et tüdrukutega saavad nad näha veel rohkem vatti ja vilet, sest neiude probleemid on pahatihti sügavamad. „Kaks tüdrukut on juba koha saanud. Üldse on seal kümme kohta, häda pärast mahub rohkem,” ütles Kalikova, kelle sõnul kasvab naissõltlaste arv pidevalt.

Tüdrukute talu ehitati tänu USA suursaatkonnale, mis annetas ligi kaks ja pool miljonit krooni. Sotsiaalministeeriumilt tuli veidi üle miljoni krooni, Tallinna linnalt 430 000 krooni.

„Nägime, et seda oli hädasti vaja,” ütles USA suursaatkonna asejuht Karen Decker talu avamisel. „Meile on oluline just side narkootikumide ja aidsi vahel – võitlus aidsiga üle terve maailma on meie arvates väga oluline.”

Kümne aastaga on meestetalust läbi käinud 119 poissi – pooled jäid puhtaks.

Deckeri sõnul peab USA valitsus oluliseks ennetusse panustamist. „Näites on kõikides USA koolides eraldi tunnid, kus lastele räägitakse, kuidas aidsi nakatutakse. Seda soovitaksime ka Eesti valitsusele.” 

Vinni talu juures on saadiku sõnul oluline, et siin saavad noored end ise aidata. „Loodame, et see inspireerib avama veel uusi samasuguseid talusid,” märkis ta.

Narkotaludes valitseb kindel kord. ”Kõik, nii poisid kui ka tüdrukud, kirjutavad alla lepingule – ei narkootikumidele, ei alkoholile, ei seksile,” tutvustas Kalikova reegleid. Noorukite vanematel või neil endil tuleb koha eest iga kuu tasuda 1950 krooni, n-ö söögiraha. Peale talutööde, mis hõlmavad ka jäneste pidamist, teenivad noored raha Vinni vallas eri juhutöödel. 

Enne tallu saabumist läbivad noored metadooniravi, mis on esimene võõrutusetapp. „Esimesed kaks nädalat vaevavad neid siin unetus, söögiisu pole, üldse on väga halb olla,” kirjeldas keskuse projektijuht Irina Piilberg. „Siis teised, kes on ise sama läbi elanud, aitavad ja nõustavad neid.”

Kümne aasta jooksul on meestetalust läbi käinud 119 poissi, kellest pooled on puhtaks jäänud, paljud on aga katkestanud või „vabaduses” tagasi langenud. „Tüdrukute tulek stimuleerib poisse korralikumad olema,” arvas sotsiaaltöötaja Svetlana Seletskaja. 

Enamik talu poisse on tulnud Koplist või Lasnamäelt ja kõnelevad vene keelt. Piilbergi sõnul kardavad ja häbenevad eestlased oma probleemi rohkem. „Siin on rohkem heroiinisõltlasi. Eestlaste seas on rohkem levinud amfetamiin,” lisas Seletskaja.

Tugirühmad ka vanematele

Sel ajal kui noorukid on talus, korraldab Aidsi Tugikeskus Tallinnas Erika tänaval tugirühma nende vanematele. Iga neljapäev käivad vanemad seal koos, mitte kõik, aga siiski paljud, et arutada psühholoogiga oma pere probleeme. „Üks poiss pööras narkootikume tarbides tõsiselt tülli oma vanematega, kes ei olnud nõus poja ravi eest isegi maksma,” rääkis Seletskaja. „Poiss kogus ise raha. Kui vanemad nägid, et poiss tõesti tahab end ravida, siis nad hakkasid temaga uuesti rääkima ja teda aitama.”

Keskuse projektijuht Irina Piilberg lisas: „Seal taga on enamasti suured pere probleemid. Kui poiss siin muutub, aga vanemad ei muutu, siis see ei toimi.” 

Pärast talust vabanemist käivad noorukid edasi tugikeskuse toetusrühmades, et mitte oma pahesse taas tagasi langeda.