Tuleohutusbüroo käsib sulgeda Keila haigla

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhtkonna tegematajätmiste tõttu on sajad Keila haigla patsiendid ja töötajad olnud aastaid ohus. Vaatamata Põhja-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo ammustele ja pidevatele ettekirjutistele ei ole Keila haigla tuleohutuse tagamiseks midagi kardinaalset ette võetud.

28. oktoobril sai tuleohutusbüroo peainspektoril Malle Mitil mõõt täis ja, hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud tõendeid, tegi ta otsuse peatada järgmise aasta 1. märtsist PERH-i Keila hoone kasutamine haiglana, kui tuleohutuse ettekirjutised ei ole selleks ajaks täidetud.

Miti ettekirjutises loetletud põhjendused pole laest võetud: hoones ei ole tagatud inimeste ohutu evakuatsioon, suitsu ja tule leviku tõkestamiseks puuduvad nõuetekohased tuletõkkesektsioonid, hoone ei ole täies ulatuses varustatud nõuetekohase turvavalgustussüsteemiga, hoones ei ole töökorras sisemine tuletõrje voolikusüsteem, territooriumil asuvad tuletõrjehüdrandid ei taga tulekahju kustutamiseks vajalikku tulekustutusvee hulka, tagatud pole automaatse tulekahju-signalisatsioonisüsteemi rakendumisel kiire tulekahju avastamine.

6. oktoobril toimus päästekeskuse initsiatiivil Keila haiglas tuleohutusteemaline nõupidamine ja muu hulgas tutvuti veel kord VI korruse osakonnaga. „Osakonna 55 patsiendist 20 olid lamavad haiged ja 35 vajasid liikumiseks abivahendite tuge. Osakonna töötajad ei osanud selgitada, kuidas evakueerida võimaliku tulekahju korral patsiendid kiiresti ja ohutult. Kõik osakonna patsiendid vajasid kõrvaliste isikute abi,” seisab Malle Miti ettekirjutises.

Omapoolsed seisukohad saatis päästekeskusele ka PERH. Päästekeskus hindas haldusasjas kõiki tõendeid ning jõudis otsusele, et ei pea võimalikuks lubada jätkata Keila korpuse kasutamist haiglana enne, kui on tagatud patsientide ja haigla personali ohutu evakuatsioon ja päästetööde kiire läbiviimine.

PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik tunnistas eile, et ettekirjutis on küll tehtud, kuid jõudumööda on haigla tuleohutuse astet siiski tõstnud: haigla on varustatud suitsuandurite või tulealarmeerimissüsteemiga, tõstetud on ka korruste tuleohutusastet. „Aga põhimõtteliselt oleme päästeametiga selles mõttes päri, et tänapäeva nõuetele Keila haigla ei vasta. Ja mitte nüanssides, vaid seal on tõsiseid probleeme,” tunnistas Allik.

Suure summa investeerimisega on venitatud, kuna Keila haigla tulevik on olnud hägune. Soov on olnud sealt ära kolida, kuna rekonstrueerimise väljavaade seni puudus. „Tänaseks on sinna ette nähtud euroraha ja haigla suuremahuline rekonstrueerimine on paari aasta teema,” kinnitas Allik.

Kas mujal on asjad korras?

PERH peab praegu päästeametiga läbirääkimisi. „Nagunii tuleb kõik praegu nõuetele mittevastavad osakonnad lähema poole aasta perspektiivis ajutiselt ümber kolida, et saaks rekonstrueerimisprojektiga peale hakata. Kuid nõuetele vastav tuleohutus tuleb tagada ka pinnal, kuhu osakonnad kolitakse,” lisas Allik.

„On tõsi, et 17. novembril kohtusid PERH-i ja Põhja-Eesti päästekeskuse esindajad ning arutasid V tiiva tuleohutusnõuetega vastavusse viimist evakuatsiooninõuete osas. Rohkem ei ole PERH-i ja PEPK-i vahel teemat arutatud,” ütles Malle Mitt.

Allik rõhutas, et suurem osa tegevusest on PERH-il plaanis Keila haiglast ära tuua. Haiglas on u 200 voodikohta – haigla ja AS-i Taastusravi peale kokku –, arvatavalt jääb rekonstrueerimise ajaks sinna poole vähem voodeid.

„Me saame selles mõttes päästeametist aru, et oluline on kokku leppida tegevuskava ja mis ajaks probleemid likvideeritakse. Üllatav selle juures on see, et nii karmilt lähenetakse vaid Keila haiglale. Kas tõesti on kõik ülejäänud haiglad Eestis nõuetele vastavad?!” küsis Allik. Ta möönis, et Keila haigla puhul on see küll võtnud mõningaid aastaid, kui vaadata, mis ajast alates on haiglale ettekirjutisi tehtud. „Aga arvan, et selle aasta lõpuks saab kõikide nõuete täitmiseks vajaliku tegevuskava kokku leppida.”

Tuleohutusalaste nõuete sajaprotsendilise täitmisega on probleeme kõikidel Nõukogude ajal ehitatud haiglatel, mis suuremahulist rekonstrueerimist pole läbinud. „Kuid sellises olukorras, nagu seda on Keila haigla, mida nüüd ähvardab sulgemine, pole ükski teine haigla,” kinnitas päästeameti pressiesindaja Marek Simulman.

Tõenäoliselt vastavad täielikult nõuetele vaid Pärnu haigla, PERH-i uus X-korpus, Tartu ülikooli kliinikumi uus hoone ja renoveeritud lastehaigla.

Kuhu haiged tulekahju korral paigutada?

•• Lisaks sellele, et haiglates peab olema tagatud tuleohutus, peab olema selge ka see, kuidas tulekahju korral käituda. „Siin on läbimõtlemata asju alates sellest, kuidas konkreetsest haiglahoonest evakueeruda, aga teine küsimus on ka selles, kuhu need haiged siis paigutada,” viitas PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik. Tema sõnul on tegemist keeruka temaatikaga, mille lahendusi praegu riiklikult välja töötatakse.

•• Arvestades, et haiglad töötavad väga intensiivselt, on enamik patsiente voodihaiged. „Selle tõttu on päästeameti mure haiglate osas täiesti arusaadav ja see on tegelikult meie ühine mure,” tõdes Allik. „Haiglate rahakotid on selliste kapitalimahutuste tegemiseks suhteliselt kokku kuivanud. Kui me räägime päästeameti nõuetest, siis investeeringud igas haiglas ulatuvad kümnetesse miljonitesse.”

•• „Haldusorgan ei saa anda korduvalt tähtaja pikendust üksnes seetõttu, et puuduvad rahalised vahendid,” seisab selle kohta ettekirjutises.

Haiglad ja koolid erilise tähelepanu all

•• Põhja-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo peainspektori Malle Miti sõnul on PERH-ile hoone tuleohutusnõuetele vastavusse viimiseks tehtud ettekirjutisi juba pikka aega. Vastavalt PERH-i taotlustele on Põhja-Eesti päästekeskus pikendanud ettekirjutiste täitmise tähtaegu. Miti sõnul ei saa siiski väita, et PERH-i juhtkond ei ole tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks midagi teinud. „Kuid rakendatud meetmed ei ole piisavad, et tagada hooldushaigla patsientide turvaline evakuatsioon võimaliku tulekahju korral,” nentis Mitt. „Kuna PERH-i juhatuse väitel puuduvad neil ettekirjutistes esitatud puuduste likvideerimiseks eelarvelised vahendid ja päästekeskus ei saa korduvalt anda ettekirjutiste tähtaegade pikendusi, tuli võtta vastu otsus peatada Keila korpuse kasutamine haiglana kuni puuduste likvideerimiseni,” ütles Mitt.

•• Haiglad, koolid ja lasteaiad on erilise tähelepanu all, kuna neis viibib korraga suur arv inimesi, keda tulekahju korral on vaja evakueerida või aidata neil evakueeruda.

•• Et mõlemal juhul on vajalik kõrvalise abi osutamine õpetajate, kasvatajate või hooldustöötajate poolt, peab olema tagatud kõikide ehituslike, administratiivsete ja tuleohutuspaigaldistele kehtestatud tuleohutusnõuete täitmine.