Tühja kasseti maks probleemisoos

Jaanuaris jõustuv autoriõiguse seaduse muudatus lisab videomakkide ja kõigi teiste salvestusriistade hinnale kolm protsenti. Tühjade audio- ja videokassettide, CD- ja DVD-toorikute ning minidiskide ostjaid maksustab seadus aga kaheksaprotsendise tasuga. Tegu pole revolutsioonilise sammuga, sest kultuuriminister on kehtestanud sama suured tasud ka 2005. aastaks. Nn tühja kasseti tasu tõi aga tormi riigikogu kultuurikomisjoni, kus põrkusid teravalt eri huvigruppide soovid.

Esialgu ei allunud poliitikud autorite ühingu, esitajate liidu, fonogrammitootjate ühingu ega loomeliitude survele võtta tasuarvestamise aluseks salvestusvahendite maht ja tõsta hüppeliselt tasu suurust. Intellektuaalse omandi kaitsjad pole oma taotlusest loobunud. Nende trumbiks on asjaolu, et tehnika arenedes on jõudsalt kasvanud digitaalvahendite müük ja langenud nende hinnad.

Ulatuslik salvestamine

“Uute seadmete – CD-kirjutajate, salvestavate DVD-mängijate, MP3-mängijate – abil toimub laialdane kopeerimine, kuid hetkel ei ole võimalik nende seadmete eest tasu koguda,” seisis 11 organisatsiooni pöördumises. Esitajate liidu tegevdirektor Urmas Ambur tõi komisjonis näite, et praegu saab ühele seadmele salvestada 15 000 teost ehk Eesti Raadio kahe kuu muusikateoste mahu. “On vaks vahet, kas andmekandja või-maldab salvestada 700 või 4,7 megabaiti.” Idee järgi tuleks maksta CD igalt kestuseminutilt või üheksalt Mb-lt kaks senti ja DVD igalt kestuseminutilt või 25 Mb-lt kolm senti.

Autorite ühingu tegevdirektor Kalev Rattus pidas ebaõiglaseks praegust korda, mis lähtub vaid salvestusseadmete hinnast. Tasu tuleks tema sõnul kehtestada kõige puhul, millele saab salvestada, sealhulgas kõvaketaste puhul. Rattuse sõnul on kavas korraldada uuring, selgitamaks, mida, kui palju ja millele paljundatakse.

“Tegu pole maksuga, vaid kompensatsiooniga autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest, et ma saan oma kodus vabalt enda tarbeks filme ja muusikat salvestada,” lausus Rattus. “Praegu kõlisevad vaid sandikopikad kausis,” lisas ta hüvitissummast rääkides.

Tänavu koguneb “tühja kasseti tasu” kolme miljoni krooni eest. Ka loomeliitude hinnangul jäävad Eestis makstavad tasud muule maailmale kõvasti alla.

Riigikogus jäi piisava toetuseta Jaak Alliku ja Evelyn Sepa ettepanek minna üle mahupõhisele arvestusele.

Läbi kukkus ka nende teine ettepanek, mis oleks CD- ja DVD-toorikute hinda kasvatanud 75 protsenti. Vaidlusse sekkunud infotehnoloogia liitude väitel ei tohi maksustada igaks juhuks ja ühetaoliselt neid, kes ei paljunda filme ja muusikat. Kultuurikomisjoni esimees Olav Aarna ei välistanud lähiajal täiesti uue mudeli väljatöötamist, kuna praegu kehtiv on ajale jalgu jäänud.

Soosaar: piraatlusel kaudne tugi

•• Sotsiaaldemokraat Mark Soosaare väitel pole kahjuks senini suudetud leida paremat meetodit kui praegune tasukogumise süsteem, mis kaudselt isegi soodustab piraatlust.

•• “Sama ideoloogiat peaksime rakendama näiteks autode puhul, kus auto ostmisel lisanduks üks teatud maks – juba ettemakstud trahv selle eest, et niikuinii keegi kusagil metsa vahel ületab kiirust või pargib oma auto valesti,” tõi Soosaar riigikogus paralleelnäite. “Põhimõtteliselt ei ole sellise maksu kehtestamine õiglane.” Tema arvates võiks Eesti väikeriigina pakkuda intellektuaalse omandi vallas välja mõne innovatiivse idee.

•• Tallinlase Mardi sõnul on äärmiselt veider, kui kõik arvutipoodide kunded tembeldatakse juba ette piraatideks. “Kas see on piraatlus, kui ma perekonna tähtpäevadest tehtud fotod või vanaema koogiretseptid CD-toorikule kirjutan? Pole ju,” kritiseeris Mart. “Samahästi võiks võimalikku avaliku korra rikkumist silmas pidades õllele maksu otsa väänata.” K.K.