Tudengid: riik peab meie sotsiaalset olukorda parandama
(15)Täna võtsid üliõpilasesindajad Eesti Üliõpilaskondade Liidu III üldkogul vastu resolutsiooni, milles esitatakse lahendused Eesti üliõpilaste sotsiaalse olukorra parandamiseks.
Eestis töötab õpingute kõrvalt samaaegselt 60 protsenti üliõpilastest ja Euroopa tudengitega võrreldes kulutavad Eesti üliõpilased õppimisele kõige vähem aega – vaid 25 tundi nädalas.
Eesti Üliõpilaskondade liidu sõnutsi on kõrghariduse kõrvalt töötamine positiivne aga seni, kuni tegemist on üliõpilaste vaba valikuga.
Hetkel on töötamine üliõpilastele möödapääsmatu, et ennast ära elatada ning rahastada enda õpinguid.
„Üliõpilased leiavad, et kui meie ühiskonnas eiratakse vajadust arendada kõrghariduse sotsiaalset dimensiooni toob see kaasa kõrghariduse kvaliteedi ning diplomite väärtuse languse,“ tõdes Eesti Üliõpilaskondade liidu juhatuse esimees Joonas Pärenson.
Üliõpilased teevad Päernsoni sõnul riigile mitu ettepanekut tekkinud olukorra lahendamiseks.
„Eesti erakonnad peavad leidma ühise seisukoha kõrghariduse omandajate inimväärse toimetuleku kindlustamiseks ning leppima kokku kõrghariduse sotsiaalse dimensiooni arendamise kavas. Selleks tuleb koheselt kokku kutsuda sotsiaalse dimensiooni töörühm, kuhu on kaasatud tudengite, kõrgkoolide, tööandjate ja riigi esindajad,“ kirjeldas ta neist esimest.
„Kõrgharidussüsteemi jätkusuutlikuks ja stabiilseks arenguks peab riik, arvestades maksusüsteemi eripäradega, muutma kõrghariduse rahastamise printsiipi õiglasemaks ning prognoositavamaks. Uus süsteem peab pakkuma kõrgkoolidele suuremaid võimalusi koostööks ning soodustama üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsust nii riigi sees kui väljas.“
Kolmandana peaks Vabariigi Valitsus ellu viima Riigikogus kinnitatud ”Eesti kõrgharidusstrateegia aastateks 2006-2015” täies mahus.
Ning samuti peab riik tudengitele garanteerima laiapõhjalise vajaduspõhise õppetoetuste ja -laenude süsteemi, mida toetavad akadeemilist edukust arvestavad stipendiumid. „Haridus- ja Teadusministeerium peab koostöös üliõpilaste ja teiste osapooltega täiendama õppetoetuste ja –laenu seaduse eelnõud, eesmärgiga rakendada vajaduspõhine õppetoetuste süsteem. Seadus tuleb Riigikogus muuta hiljemalt 2009. aasta esimesel kvartalil ning see peab rakenduma hiljemalt 2010. aastaks.“
EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mille eesmärgiks on esindada tudengite hariduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi huve ning kaitsta nende õigusi.
 |
  |
 |
