Tudengid: bussisõit on liiga kallis

Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) uuringu tulemuste järgi on buss peamine liiklusvahend, millega ülikoolilinnast koju sõidetakse, kuid 96 protsenti tudengitest peab piletihinda liiga kalliks.

Eelmisel pühapäeval Tallinnas toimunud tudengite sõidusoodustuste ümarlaual osalenud poliitikud, bussifirmade esindajad ja EÜL ei jõudnud konkreetsele lahendusele, kuidas tudengitele ühistranspordi hinnad jõukohasemaks muuta. Uus kohtumine, kus tudengid tahavad kuulda juba reaalseid pakkumisi, toimub EÜL-i sõnul septembris.

EÜL-i juhatuse esimehe Joonas Pärensoni sõnul on liit peamiselt pidanud läbirääkimisi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. “Eriti naljakas oli see, et eelmise ümarlaua ajal andis Parts intervjuud ja ütles, et sellega peaks tegelema hoopis sotsiaalministeerium,” rääkis Pärenson. “Siin on oht, et see teema püütakse kahe ministeeriumi vahel ära tappa.”

Bussijuhid tahavad palka

Majandusministeeriumi sõnul ei ole tudengite sõidusoodustuste otsustamine nende haldusalas. Sarnaselt vastati ka sotsiaalministeeriumist, kus nenditi, et kuigi ka tudengid on ministeeriumi sihtrühm, pole neil sõidutoetusega asja. Haridus- ja teadusministeeriumi sõnul kuulub ühistranspordi doteerimine majandusministeeriumi ülesannete hulka ning dotatsiooni saamise üheks tingimuseks võiks olla ka üliõpilastele sõidusoodustuse kehtestamine. Samal ajal nentis ministeerium, et eri vedajatega on soodustuste üle arutanud peamiselt EÜL ise.

EÜL-i juhatuse liikme Olga Tšerjomuškina sõnul on probleem selles, et õppetoetus, sealhulgas 500-kroonine sõidutoetus, on väike. “Kõrgkoolid asuvad peamiselt Tallinnas ja Tartus, kuid tudengid elavad mujal ka,” ütles Tšerjomuškina. Tema sõnul soovivad tudengid, et üle Eesti kehtiks ühistranspordi hindade puhul üliõpilastele kindel, senisest suurem soodusprotsent või määrataks suurem sõidutoetus.

“Ega tudengitel iseenesest ei ole vahet, kas sõita bussi või rongiga,” rääkis Tšerjomuškina. Siiski on Tšerjomuškina sõnul tudengitele rongiliikluse juures puuduseks, et rongide peamine liin on Tallinna ja Tartu vahel ning rongid väljuvad vaid varahommikul, lõunal ja hilisõhtul. “Tudengid on aga mobiilsed, käivad tööl ja praktikal,” ütles ta.

Tallinna-Tartu liinil bussiteenust pakkuva AS-i Sebe juhi Hugo Osula sõnul pole ettevõttel tudengitele enam suuremat soodustust pakkuda võimalik. Samal ajal ütles ta, et ei pea õigeks olukorda, kus riik kohustab eraettevõtjat oma arvel tudengitele soodustust võimaldama. “Üritame hinna hoida nii madala, kui võimalik, kuid meie võimalused on ammendunud,” ütles Osula. “Ka meie bussijuhid tahavad saada inimväärset palka.”

“Karmilt öeldes: see ei ole tudengite mure,” ütles Tšerjomuškina. “Eestis on üpris naljakas olukord, et bussihinnad tõusevad, aga keegi ei oska midagi ette võtta,” rääkis Tšerjomuškina.

Enamik tudengeid sõidab bussiga

•• Eesti üliõpilaskondade liit (EÜL) korraldas üle Eesti 24. juulist 4. augustini internetis 1010 tudengi seas küsitluse nende sõiduharjumuste kohta. EÜL-i tudengiküsitluse tulemustest selgus, et 96 protsenti tudengitest peab bussipiletite hinda kalliks ja väga kalliks, samal ajal aga kasutab kojusõiduks üle poole tudengitest just nimelt bussi.

•• Üle poole vastanud tudengitest kasutas maakondadevahelist transporti kodu ja kooli vahet sõitmiseks.

•• Bussipilet Tallinnast Tartusse maksab praegu tudengile 135 krooni, täispileti eest tuleb välja käia 150 krooni, seega on soodustus 10 protsenti. Rongiga sõites maksab tudeng 86 krooni, mis on ligi 25 protsenti odavam kui 115-kroonine täispilet.

•• EÜL-i juhatuse liikme Olga Tšerjomuškina sõnul on lahendusi kaks: kas nii rongi- kui ka bussireisidel kehtib tudengitele ühesugune soodusprotsent või maksab riik senisest 500-kroonisest sõidutoetusest suuremat toetust.