Trapido: tutvuge seagripi vaktsiini võimalike kõrvalmõjudega

„Kui keegi tunneb ennast turvaliselt, kui ta on vaktsineeritud, siis lasku ennast vaktsineerida. Aga eelnevalt võiks tutvuda vaktsiini ja vaktsineerimise võimalike kõrvalmõjudega,“ ütles Päevaleht Online’ile riigikogu roheliste fraktsiooni liige, bioloogiharidusega Toomas Trapido. „Samas paljud inimesed kahtlevad vaktsineerimises või ei soovi vaktsineeritud saada. Neil soovitan selle tegemata jätta.“

Trapido lisas, et igatahes on kasulik omandada rohkem infot vaktsineerimise ja gripiviiruste kohta.

Paanikaks pole põhjust

„Olemasolevate andmete järgi ei ole mingisugust alust mingisuguseks paanikaks ega hirmu tekitamiseks,“ selgitas Trapido. Tema sõnul on seagrippi surnute arv kogu maailmas praegu teadaolevalt veidi üle 6000, samas kui tavalisse grippi sureb aastas 250 000–500 000 inimest.

„Igal aastal sureb Eestis 18 000 inimest ehk päevas 50 inimest,“ tõi Trapido võrdluse. „Paljud neist surevad vanadusse, aga alati on mingi lõplik põhjus – näiteks kopsupõletik või vähk, mis inimese hauda viib.“

Kuigi iga inimese surm on tragöödia või suur läbielamine inimeste lähedastele, köidavad Trapido arvates praegu gripiga seotud surmad meedias ebaproportsionaalset suurt tähelepanu. „See on mõistetav, et uus tõbi tekitab inimestes huvi,“ ütles Trapido, kelle arvates paanika on siiski liialdatud.

Trapido soovitab inimestel eelkõige oma immuunsüsteem tugev hoida, kuna haigestumine sõltub tasakaalust immuunsuse ja viiruskoormuse vahel. „Poolik on arusaam, et viirus kusagilt tuleb – viirused on meie enda kehas kogu aeg olemas,“ rääkis Trapido. „Küsimus on selles, et kui inimene ja tema immuunsüsteem on terve, siis see hoiab viirusi vaos. Viirused on kogu aeg olemas, isegi kui terve oled, aga siis on nad justkui trellide taga. Kui immuunsus langeb, siis viirus suudab hakata kiiresti paljunema ja inimene jääb haigeks.“

Sööge küüslauku ja tarvitage ingverit

Immuunsüsteemi tugevdamiseks tuleks Trapido sõnul süüa värsket ja vitamiinirikast toitu – näiteks küüslauku ja ingverit. „Kindlasti aitab puhkus ja soojus,“ ütles Trapido. „Gripp niidab inimesi palju sellepärast, et sest sügisel ja talvel on inimese immuunsüsteem on nõrk – meie põhjamaa kliimas on pime, niiske ja külm ja inimesed rabelevad palju. Niimoodi viiruskoormus tõuseb.“

Kui karta haigestumist, siis ka see vähendab inimese vastupanuvõimet. „Olen täheldanud, et kui ma kardan, et jään haigeks, siis see langetab immuunsust,“ rääkis Trapido, kelle sõnul aitab hirmu vastu aitab see, et tutvuda olemasoleva infoga haiguste kohta ning suurendada iseendas rahulolu ja õnnelikkust.  

Haigena jää koju ja helista arstile

Kui palavik tõuseb 38 kraadile ja seda saadab nohu, tuleks jääda koju ja helistada oma perearstile, soovitab tervisekaitseinspektsioon.

„Gripist hoidumise kuldreeglid on lihtsad,“ selgitas möödunud nädalal kokku tervisekaitseinspektsiooni peadirektor Tiiu Aro. „Meelde tuleks jätta neli põhitõde, nendeks on: pese käsi, köhides või aevastades kata suu, haigestunud inimesega hoia vähemalt meetrist distantsi ning haigena jää koju ja helista arstile.“

Nõuandeid, kuidas gripist hoiduda ja viiruse levikut piirata, võib leida inspektsiooni leheküljelt http://www.gripivastu.ee