Töötute seas on nõutuimad ametid lihtne töömees ning poemüüja

Summeerime need artikli lõpu numbrid ja üle poolte kohta pole teada mingit haridust. Ilmselt on need ajakirjanikud.

Nii, et kokku otsib tööturuameti kaudu tööd 79886 inimest. See teeb juba üle 12%. Kui siia saaks veel lisada need, kes tööturuametisse ennast üldse vihastama ei lähe....

Laias laastus on iga 4.-5. inimene tööta.

Nagu arvara võiski on töötud põhiliselt ilma mingi erihariduseta ja oskusteta, st inimesed kes majandusbuumi ajal võeti tööle, kuna rohkem kedagi enam võtta polnud. Praegune kriis muudab maailmamajanduse veelgi spetsiifilisemaks - nii et soovitus , minge õppima aga mitte ärge siin hädaldage ega mõttetuid numbreid koku lööge. Nö musta, erihariduse ja oskusteta, tööjõu ajad on lõplikult ja pöördumatult otsa saamas.

Alles ükspäe oli oli taas selline lugu, et enamus ike business(sk)voo)männideks, keevitajaiks ja juuskureiks pürivad?!

Kus see tõde nüüd?

Ja mida sulle ytleb arv 3000 bakalauruse diplomit omavad!!? Kes need su arust on?

Kui võrrelda haridustasemeid, siis ongi bakalaureuse diplomiga tegelane praktiliselt nõukaaegse keskharidusega või äärmisel juhul lõpetamata kõrgharidusega. Ja veneaegne inseneridiplom on tänapäeval võrdsustatud magistridiplomiga. Aga nagu ülevaatest näha - neid pole tööturul ühtegi.

No tegelikult tuleks omaaegne parteiharidus kah võrdustada tänapäevaselt nonde kassikoolide äriharidusega. Mõlemad on lihtsalt pestud ajudega, aga teadmisteta.

Väga kurb kui inimesed tööta jäävad.Riigikogulastele ütlen niipalju,et käige p...rsse.Kuradi rahaahned.

251 juhatajat, 740 raamatupidajat, 322 finantsspetsialisti, paarkümmend arsti, 40 psühholoogi, 64 kõrgkooli õppejõudu, üle 100 juristi, 200 sotsiaaltöötajat - te olete ju kõik haritud targad inimesed, teil kõigil on konkreetsed teadmised ja oskused. Looge oma ettevõte ja andke ka teistele tööd. Algus on kindlasti raske, aga küll ta läheb.

Prolede koht on paadi all ja prügikasti ääres!

Pole võimalik minna , kõik pe...sed on sinusuguseid ajukääbikuid täis.

Muhk, saad sa ise aru- millest räägid---HARIDUSTASEMEST- see on praegustes nn.Körgkoolides, vaatamatta kölavatele:magistriöpe ja bakalauruse kraad vaat ,et kordi madalam kui nöuka ajal...

Põhiharidus+kutseharidus annab suurema harituse kui keskharidus ilma kutsehariduseta, ilma kutsehariduseta inimene on tihti täienduseks asotsiaalide ridadele põikooli poolelijätnud on juba teadlikult suundumas töötute ridadesse ja sealt asotsiaalide ridadesse, erandeid arvestamata. Nendel tuleb mõnikord aru pähe.

et haridus või võimekus tööturul mingi näitaja on. Eestis on näitajaks eelkõige onupojapoliitika igal pool. Oskad ülemusele korralikult p...se pugeda ja töökoht on igavesti sulle garanteeritud. See ongi põhjuseks, miks Eesti tooted/teenused maailmas konkurentsivõimelised ei ole. Onupojad ei oska ja ei tahagi konkurentsivõimelist toodet/teenust pakkuda. Meie edukatel firmadel pole piinlik kirjavigadest kubisevat ingliskeelset ametikirja välja saata, samuti pole neil piinlik majasiseselt kirjavigadest kubisevaid meile saata. Põhiline, et töötaja oleks oma krae ja kambajõmm. Töö kvaliteeti väärtustatakse üha vähem ja vähem. Ja polegi imestada, kui firma tootlikkus on madal ja tooted/teenused ei ole konkurentsivõimelised.

Sinu jutust paistab kohe välja et sa ei ole kellegi töömees- Sellist juttu ajasid juba nõukaaegsed luuser-joodikud. Nemad nimetasid kõiki pugejateks kes töö juures viina ei võtnud

Pean sind kurvastama, pigem on nii, et mina olen see, kes peale tööd pralledel praktiliselt üldse alkoholi ei joo:).

Samuti pole ma töömees, olen naine, kontoritöötaja. Aga eesti ühiskonnas riputatakse tõesti kõigile mittepugejatele luuseri silt kaela, inimese töökvaliteet ja -panus seejuures olulist rolli ei mängi. Põhiline on, et töötaja oleks oma krae. Ja asjaolu, et Eestit mujal maailmas luuserriigiks peetakse, siinseid juhte väga ei häiri. Peaasi, et oma konnatiigis mõnus oleks. Seda, et konnatiik kuivab, näha/tunnistada ei taheta.

ehk ütled mõne majandussektori, mille poole neil õppima asujatel oleks mõttekas kiigata? milline ala tööks neile aasta-paari perspektiivis leiva lauala?

Ümmarguselt 50000 tööotsijat.
Neist 16 hariduseta,
1274 algharidusega,
900 põhiharidusega,
14000 keskharidusega,
3000 bakalaureust,
1000 magistrit,
23 doktorit,
= kokku 20 213.
Aga ülejäänud 29 787 on siis mis veel?

Ütlen küll - mehhatroonik (või maakeeles elektrik-automaatik) või masinaehituslikud rakenduserialad. Kui ka Eestis need tööd sootuks välja suretatakse, on mujalt ikka ja alati tööd võtta.

No seda ma just ütlesingi, aga hinnanguliselt. Ilmselt on need ajakirjanikud, kelle puhul on keeleoskusest või elemenaarmatemaatikastki kohatu rääkida :-))