Toomla: peaministril ei ole kohustust tagasi astuda

„Parlament on vaba moodustamaks ükskõik milliseid koalitsioone, kuskil ei ole ette kirjutatud, et teie peate olema nendega ja ei tohi olla teistega. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ja selles tähenduses ei pea korraldama uusi valimis, samutiei pea valitsus kui selline tagasi astuma,” rääkis Toomla Päevaleht Online'ile. „Valitsus võib seda teha, aga mitte miski selleks ei sunni – ei seadus ega ka moraalne sund.”

Toomla tuletas meelde 1996. aastat, mil Reformierakond läks ise Tiit Vähi valitsusest minema ja keegi tagasi ei astunud. „Ministrid läksid ära, võeti uued tööle ja tekkis pikaajaline vähemusvalitsus. Kui president viitab poliitilisele kultuurile, siis peaks ta tooma selgeid näiteid, kas ja kus on nii tehtud. Mina tõlgendan presidendi sõnu kui kodaniku arvamust,” sõnas Toomla.

Ta ei osanud hinnata, kas sotsidest lahtiütlemine oli hea lahendus või mitte, kuid see oli vähemalt mingi lahendus. „Kas see lahendus oli hea või mitte, näitab see, kui kiirelt lähevad läbirääkimised Rahvaliiduga. Aga ka halb lahendus on parem kui lahenduse puudumine, sest valitsus hakkas juba vinduma,” ütles Toomla.

Kui aga Rahvaliidule öeldaks IRL-i ja Reformierakonna poolt samuti ära, siis poleks Toomla hinnangul midagi hullu lahti.

„Kuna vähemusvalitsuses jääks IRL-ile ja reformile parlamendis 50 liiget, siis sellest jagu saamiseks peaks vastasrinne olema ikka erakordselt ühtne, mida tõenäoliselt ei juhtu,” ennustas Toomla. „Praegu kui mõlemal poolel on 50 liiget ja kuskil pendeldab Jaan Kundla, siis ei pea võimuerakonnad vähemusvalitsust pelgama. See teeb küll paratamatult närviliseks, sest olulistel hääletustel kõik peavad kohal olema ja keegi ei tohi haigeks jääda,” arvas Toomla.