Toetusavaldused Sakala keskuse lammutamise vastu

Seltsing "Kakumäe pankranniku kaitse eest" kui kodanikuühendus toetab Teie avaldust seoses Sakala keskuse lammutamise otsusega. Kuigi antud probleem ei puuduta meid otseselt, tuleb alati seista vastu otsustele, mis on meie huvide ja õiguste vastu. Samasugust toetust ja tuge loodame ka teistelt kodanikuühendustelt meie otseste huvide kaitsel. Äri- ja poliitilised huvid ei tohi olla kõrgemad valijate, kõigi inimeste kui kõrgeima võimu kandja seaduslikest huvidest!
Seltsingu Kakumäe pankranniku kaitse eest nimel Urmas Sõgel

Olen vastu Sakala keskuse lammutamisele. Hoone on nii seest kui väljast väärikatest materjalidest,heas olukorras, hoone maht on kohale sobiv ja võimaldab sobivas mahus juurdeehitust kui see vajalikuks osutub. Barbaarne on väikeses vaeses riigis lammutada kasutamiseks väga hästi sobivat hoonet. Miia Masso, arhitekt,

Esindan gruppi Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia tudengeid, kelle jaoks Sakala keskuse lammutamine on mitte ainult kuritegu, vaid kogu Eesti poliitika probleemistikusümbol. Leiame, et selline sündmus vajaks suuremat tähelepanu avalikkuse poolt, ning oleme valmis sellise diskussiooni tekitamiseks ka avalikult meelt avaldama. Sestap küsime Teilt, kui Sakala lammutamise vastase liikumise ühelt juhtfiguurilt, kas on taoline üritus plaanis? Kui ei, võtame heal meelel initsiatiivi, kui jah, soovime aidata, kuidas võimalik. Teie vastust oodates, Aro Velmet (TÜ, Riigiteadused), Sven Sosnitski (TÜ, Eesti ja Soome-Ugri keeleteadused), Jarmo Lobjakas (TÜ, Ajalugu), Maria Jõela (TLÜ, Eesti filoloogia), Triin Hallas (EKA, Kunstiteadus) jpt.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi seisukoht Sakala Keskuse sisekujundusdetailide säilitamise küsimuses.
Sakala keskuse lammutamiseks loa saanud AS Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus on korduvalt avalikkust teavitanud (SL Õhtuleht, 1.nov.; Delfi, 2.nov.; Äripäev, 3.nov.), et kunstilise ja taaskasutatava väärtusega asjad säilitatakse, jättes nii mulje, et osa keskusest justkui säiliks lihtsalt teises kohas. Kõigis artiklites nimetatakse tulevase hoiupaigana Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi. See oli muuseumile tõeline üllatus, kuna mingeid läbirääkimisi, kõnelemata kokkulepetest, selles küsimuses ei ole toimunud. Mitte keegi ei ole tundnud huvi, kas muuseumil on üldse võimalik neid esemeid hoiustada. Muuseumi side kõnealuse objektiga piirdub peavarahoidja ühekordse külaskäiguga Sakala keskusesse arendaja kutsel. Sellel kohtumisel ei arutatud vitraažide ega ka valgustite üleandmise võimalust muuseumile.

 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi on seisukohal, et Sakala keskuse väärtuseks on hoone ja interjööri terviklikkus. Siseruumide kooslus esindab nõukogudeaegset luksust, valgusteid ja vitraaži toetavad nii uhke marmor kui sisseehitatud mööbel. Mis mõttes on lühtrid ja vitraaž väärtuslikumad, kui kõik muu selles hoones? Miks peaksid just need hoone terviklikust interjöörist väljarebitud detailid meile tulevikus eriti kõnekad olema? Kas sellepärast, et need on enam-vähem tervelt hoonest eraldatavad? Millist väärtust kannavad need detailid olukorras, kus neid pole kunagi enam võimalik eksponeerida algses keskkonnas? Üksikute detailide säilitamine ei tähenda hoone tagasitoomist avalikkuse kasutusse.

Tarbekunsti- ja Disainimuuseum teadvustab oma funktsiooni kultuuripärandi talletamisel, kuid tegu on siiski ebaharilikult suuremõõtmeliste esemetega. Muuseumil on kogude hoidmiseks umbes 400 m2 pinda, kuhu juba praegu peab mahtuma 13 000 museaali, mis teeb problemaatiliseks kõne all olnud „väärtuslikuks” peetava säilitamise Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis.
Merike Alber, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor

Tere! Soovin anda oma allkirja Sakala keskuse lammutamise vastu. Uskumatu, et barbaarsus võimutseb. Tuli äkitselt äratundmine, et Tallinna võib tabada Narva saatus meie eneste käe läbi, ainult et hiilivalt. P.S. Kes teab - äkki on sisemised lammutustööd juba käimas.
Jõudu Teile edasi tegutsemiseks. Tiina Mõtus, Tallinn, Pärnu mnt. 6-21, 

Tere! Mis kujul need allkirjad peab saatma? Kas nimest piisab?
Rivo Laasi - muusik ja helilooja.

 KAS SAKALA LAMMUTAMINE ON SEADUSLIK? Karin Hallas-Murula
Mõned aspektid, mis ka juriidiliselt võiksid olla tugevad (väljavõtted vastavatest kohtadest minu artiklis)
1. Väidan: Avalikkust on ignoreeritud. Mööda on mindud avalikkuse seaduslikust õigusest planeerimisprotsessis kaasa rääkida.
Planeerimisseadus näeb ette, et avalikkusel on õigus planeerimisprotsessis oma sõna öelda, linnakodanikel ja eriti naabritel on õigus esitada ametlikke proteste.
Praegu on olnud nii, et planeerimise staadiumis ei rääkinud keegi lammutamisest: keskus pidi planeeringu järgi alles jääma.
Lammutamine otsustati projekteerimise käigus (see staadium ei näe enam avalikku arutelu ette). Kuid kas saab anda lammutusloa, kui planeering seda ette ei näe? Siin on sisuline vastuolu, seaduse mõtet on oma kasuks väänatud.
Margit Mutso (Arhitektide Liidu aseesimeees) kommentaar Arhitektid Liidu kodulehel: olen kindlasti vana hoone lammutamise vastu. Karinile- detailplaneeringu teema olla linnas arutatud juristide osavõtul; arendajate juristid väitsid, et kui hoone on märgitud olemasolevana, siis ei tähenda see, et ei tohi maha võtta. Lingvistiline probleem. I. Raud,kes selle planeeringu tegi, tõlgendas teisiti. Lammutatavad hooned on eraldi tähistatud alati.
Korrektne oleks olnud uus detailplaneering algatada ja see seaduse järgi uuesti menetleda. Seda aga ei tehtud.
Avalikkusel ei ole praegu muud võimalust, kui kõva häälega omi õigusi nõuda – sest seaduslik tee lõigati ära.
2. Väidan: Kultuuriminister ei käitunud riigi huvides, kui ta 2006 uuendas lepingut AS Uus Sakalaga, ilma et oleks riigi huvide eest seisnud. Korrektne olnuks kujunenud situatsioonis korraldada uus hoonestusõiguse konkurss, sest 2003. selle alusel sõlmitud leping oli 1. jaanuariks 2006 täitmata (maja pidi valmis olema).
Selle asemel pikendas ta lepingut nendega, kes omi kohustusi ei täitnud. Kinkis neile lammutusloa ja ilmselt ei tõstetud ka lepingu hinda, ehkki 3 aastat on möödunud ja kinnisvaraturg on teinud pöörase tõusu. (Rävala 8 müüdi eelmisel nädalal 410 miljoni (!) krooni eest). Leian, et sellega on rikutud riigi huve.
Ei ole üldse selge, mis on riigi kultuurihuvid selles projektis. Kommertskino, muusikalide etendamine ja konverentside korraldamine ei ole kultuuriministeeriumi ülesanne. Mida riik võidab selle projektiga, kus AS Sakala antakse soodus krunt, lammutamisõigus ning 47% äripindu? Riigi lahkus võimaldab AS Uus Sakala saaks kinoturul dumpinghindu rakendada (P. Rebase korduvad väljaütlemised, et kinopileti hind saab olema madalam kui Coca Cola Plazas).
Kultuuriministeeriumi poolt haldab riigile kuuluvat Sakala keskust 100% riigi aktsiaselts AS Sakala Keskus, kelle aktsiad kuuluvad kõik riigile ehk siis üldkoosoleku funktsiooni on volitatud täitma minister.
Kui lammutamise plaaniga 2004. aastal avalikkuse ette tuldi, siis astusid ajaloolased ja arhitektide liit
maja kaitseks välja ( ajalehes avaldatud). Kultuuriministeerium omanikuna lammutamiseks luba ei andnud. Eelmine kultuuriminister Urmas Paet kaitses lõpuni riigile kuuluva Sakala saali allesjäämist. Kui tekkis küsimus, kas säilitada saal või ehitada 1800 kohta, siis ütles ta selgelt, et vastuolu korral tuleb eelistada saali säilitamist. Veel jaanuaris 2006 oli ka kultuuriminister Palmaru samal seisukohal (vastav teade ilmus ajalehes). Siis aga mingist hetkest enam mitte. Avalikkus kuulis sellest alles nüüd. Otsus tehti ilmselt Rebastega läbirääkimiste laua taga.
Tänavu jaanuaris oli kultuuriministril võimalus alustada rappaläinud projekti uuesti nullist ning saada nii finantsiliselt kui sisuliselt parem (kultuursem) lahendus. Mida tegi aga kultuuriminister? Ta andis Rebastele kõik lepingupunktide rikkumised andeks, lisaks kinkis lammutamisloa ning helde tähtaja pikenduse 2009. aastani. Miks minister loobus riigi nimel rahast, mis oleks saadud hoonestusõiguse konkursiga tänaste hindadega?
Väidan: Ebaperemehelik otsus on vastuolus säästva arengu põhimõtetega, sellise hoone lammutamine on priiskamine nii füüsilises kui moraalses mõttes. Tegemist on korraliku arhitketuuriga ning kapitallse ehitisega, mis inimestele midagi tähendab (seda näitab lai vastukaja). Muinsuskaitse ei jõua kaasaegseid ehitisi kaitsta, seda peaks tegema üldine ehituskultuur ja avalikkusel peab olema õigus linna arengus oma sõna kaasa rääkida. Selleks on mehhanism seadusega ette nähtud, aga nagu antud juhtum näitab – see ei toimi, sellest on võimalik kõrvale hiilida ning otsustavaks võivad saada mitte avalikkuse, vaid väikese pundi ärimeeste huvid. Isegi sel juhul, kui tegemist on ometi riigi hoone ja riigi maaga!
Kapitaalse ja korraliku riigi hoone lammutamisel puudub tegelikult põhjendus, peale selle, et äriprojekt näeb ette et saalis on 1200 koha asemel 1800 kohta. Miks ei või vastuolude korral teha ringi äriprojekti? Millise reegli järgi see saal peab just 1800 kohaline olema?
Miks ei sundinud riik üheski staadiumis äriprojekti muutma?


Toetan Raine Karbi nõukaaegse parima paearhitektuuri säilitamist. Estonia lähiümbrusse sobib antud ehitis paremini kui mingi rebaste läbukoht.Lõpuni arenduse tulemusena sobiks ehitis esinduslikuks uueks raekojaks. Kaja-Riina Plumann Giid TGÜ

Lp. Rein Einasto, Toetan täielikult Teie ja MTÜ Hooliv Jätkusuutlik Tallinn algatust Sakala Keskuse kaitseks. Rahva varaga priiskajad ja Eesti paekultuuri eirajad tuleks nimeliselt naelutada häbiposti ja ajaloomällu! Tervitades ja jõudu soovides Hillar Kala, Majandusfoorumi Mare Balticum juhatuse esimees.

Kõigepealt: toetan teie liikumist 100% ja olen allkirja ka andnud. Minu argument: kas Pronksmees hinnati ära suvel ja saadi tulemusesks suurem summa kui Sakala Keskuse hind, et seda nii nii aktiivselt kaitsti aga keskus lastakse julmalt hävitada? Kirjutage see mõnele plakatile. Ma ei usu et miski Tallinna linnas aitab. aga vähemalt rahvas tõstab häält. mõned aastad tagasi oli taolistes linnakeskkonna teemades sõnavõtjate arv paarikümne "hullu" ringis. aga mul on vähemalt selle üle hea meel et tallinlane pole enam lammas kes häält tegemata pügamist kannataks ja suuremad massid on hakanud häält tõstma. ehkki lolliks tehakse meid selles korrumpeerunud sealaudas nii või naa, tundub et tallinlane on oma elukeskkonna suhtes kaasarääkimises määratud Igaveseks Kaotajaks.kõike head ja loodame et Estonia jääb vast veel alles ;-))))

Lp hr Rein Einasto! Ühinen Teie ja Teie mõttekaaslastega, kes te tõepoolest põhjendatult nõuate Tallinna Linnavolikogult ja Linnavalitsuselt Sakala keskuse hoone lammutamisotsuse tühistamist. Las see hoone ühe eesti paearhitektuuri tippteosena ehib edasi meie kodulinna keskust On aeg teha lõpp Rebase-taoliste ärihaide ahnitsemisele ja saamahimule Tallinnas kas või kõige kauni hävitamise nimel. Hakaku linnavalitsus ja volikogu ometi ükskord tegutsema linna peremeestena, keda rahvas võib usaldada! Lugupidamisega Arno Kikas,

Lgp. daamid ja härrad! Avaldan teile tunnustust, et selle lammutamisvastase kampaania algatasite (isegi, kui sellest lõpuks kasu ei ole). Ei pea ennast suureks arhitektuurialaseks asjatundjaks, kuid selles, et arhitertuur on üks tähtsamaid kultuuriajaloo edasikandjaid järgmistele põlvedele, olen kindel. Rainer Karp'i looming võib meile täna meeldida (see maja mulle meeldib) või mitte, kuid kahtlemata on see hoone oma aja märkimisväärne ehitis. Arhitektuuril on minu meelest palju ühist veiniga - aeg annab sellele õiged maitsenüanssid. Ka see viisnurgaga Tartu mnt. Maja, mida me Nõuka ajal häbenesime, tundub täna talutav, isegi huvitav ja noorele põlvkonnale eksootiline. Kui aga vaadata neid tohutuid klaaspindadega mürakaid uues Tallinna City's, siis valdavad mind kahesed tunded. Täna on see kahtlemata võimas pilt, kui aga neid järgipidi vaadata 20 aastat... Kujutluses tekib võrdlus doktorivorstiga - ära tüütab. Meie linnaisadest ei saa ma üldse aru. Sakala lastakse klaasist kõrghoone nimel maha lõhkuda aga Kopli liinide barakkid võetakse kaitse alla terviklahendusena. Mitte ei mõista, mida seal on nii väga kaitsta. Arhitektuuriajaloo nimel võiks ju 1-2 renoveerida, kuid mitte poolt Kopli poolsaart. Teile jõudu ja järjekindlust soovides, Jaak Ulman, kultuurihuviline.

Toetan liikumist, mis taotleb "Karla Katedraali" (mis tema ametlik nimi ka ei oleks) säilitamist. Nii ilusa ja kalli maja lammutamine oleks ennekuulmatu vandalism. Juurdevõidetavad küproc-ruutmeetrid ei saa iialgi omama sellist väärtust nagu on praegusel ehitisel. Unustage ka igasugused poliitilised argumendid, mis ajaloos hääbuvad üsna pea, vaid arvestage ehitise tegelikku väärtust. Olen ise maja ehitanud ja ei suuda ette kujutada, et niisugune looming lihtsalt hävitatakse. Jätke see maja nii nagu ta on. Kui ärimeestel on uut tööpinda vaja, siis õnneks on Eestimaa asustustihedus veel sedavõrd väike, et ruumipuudust ei peaks olema. Pealegi, kesklinna on rumalus ehitada suuri saale, sest vastavat parkimisplatsi ju ei ole. Mitte ükski rong ei ole enne läinud kui ta on tegelikult läinud. Praegu saab protsessi veel peatada, kui valitsev partei rahva tahet vähegi arvestab. Agu Laisk, Eesti TA akadeemik

Hr Einasto, Toetame Sakala Keskuse säilitamist! Oleme just kõik koos tööalast koosolekut pidamas ja üksmeelselt kirjutame alla toetusele! Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ töötajad:
Andry Krass, Arno Kannike, Jüri Kuusk, Signe Shadeiko, Riho Isok, Viive Saartee
Nikolai Andresson, Ester Fain, Ruth Riiel, Aivar Kukk, Kätlin Koitla, Peep Sageus
Alla Shjelepova lugupidamisega, Arno Kannike, Juhatuse liige Kvatro Eesti Kinnisvarahalduse OÜ 


Austatud hr. Einasto.
Lugesin Päevalehest, et Teie organiseerite protesti aktsiooni Sakala keskuse kaitseks. Ühinen Teie seisukohaga, et see on korralikult ehitatud hoone, kuigi tehtud omal ajal partei kongressite läbiviimiseks, kuid seda saab kahtlemata otstarbekalt kasutada. Küsimus on vist omanikes, kes tahaks midagi enamat vôi rohkem raha sisse toovamat hoonet ( kaubanduskeskust, klubi Angel vôi Lily) asemele. Tôenäoliselt on tehtud suur viga, et see hoone üldse privatiseeriti. Vôileiva hinnaga soetatud kinnisvara ei osata hinnata. Minu arvates iga hoone vôi asutus ei peagi otsest profiiti andma ja iga parki ei saa täis ehitada. Töötasin selle maja ehitamise aastatel lähedal asuvas instituudis, nimelt KBFI's, mis praegu asub Mustamäel, Akadeemia teel. K. Vaino oli saanud kätte kogu vôimu, ehitus toimus hoogsalt, ilma seisakuteta, vist suure Moskva toetuse ja kontrolliga. Kuid resultaat ei tulnudki nii vene vôi parteipärane. Eeskätt hoone projekt oli väga ônnestunud ja ehituskvaliteet selle aja kohta hea, samuti materjali valik oli ja jääb ônnestunuks. Tuleb arvestada, et sellel ajal ei olnud ehitusmaterjalide valik nii mitmekesine kui kaasajal, kuid iga ehitus on oma ajastu nägu. See ehitus ei peegelda partilikku pompoossust, vaid on lihtsalt hästi väljakukkunud ametihoone ja sobib hästi sinna kohta. Seda ei saa aga ölda iga uuel Eesti ajal ehitatud hoone kohta. Rocca al Mare kaubanduskeskus on nagu pikk ilmetu sara, mille lammutamine ei tule nende omanikel mitte môttessegi, sest nad on selle eest maksnud raha ja nad saavad, vôi on juba saanud oma investeeringud tagasi ning see sara toodab profiiti. Mina ei ole ärimees, ma ei ole Sakala keskuse omanik, kuid kui maksumaksja nii nôukogude kui ka kaasajal, olen läbi maksude toetanud selle ehitust ja hilisemat korrashoidu ning remonti. Oma legaalsete ôiguste piires olen valmis protestiaktsioonideks selle maja püsima jäämise kaitseks.
KBFI vanemteadur Enno Joon ja veel 3 minu pere liiget Ene Joon, Sigrid Joon ja Tanel Joon.

Tere, TOETAN NÕUDMIST PEATADA SAKALA KESKUSE LAMMUTAMINE.
1. AINUEKSEMPLARIS ARHITEKTUURSE/EHITUSLIKU LOOMINGU HÄVITAMINE OLUKORRAS, KUS TEGEMIST POLE LASNAMÄE TÜÜPI "KLOONITUD" MASSIEHITUSEGA ON EBAEETILINE JA KÜÜNILINE.
2. HOONE ON VÕRRELDES PALJUDE MUUDE (SH UUTE) EHITISTEGA SUHTELISELT TAGASIHOIDLIK, KESKKONDA SULANDUV NING EESTIPÄRANE OMA MATERJALILT.
3. LAMMUTAMISE JA UUE EHITAMISEGA SEOSES ON ETTE NÄHA MITMEID ÄÄRMISELT NEGATIIVSEID VÕIMALUSI -- KÕRGHALJASTUSE KAHJUSTAMIST/HÄVITAMIST, KOMMERTSIALISEERUMISE JA BANAALSE TARBIJAMENTALITEEDI EDASIST SÜVENDAMIST, AMETNIKE JA KÜÜNILISTE ÄRITEGELASTE KARISTAMATUSE TUNDE EDASIST SÜVENEMIST.
EHITADA UUT TOHIB JA EHITAMA PEAB. AGA SEDA TULEKS TEHA VABADELE KINNISTUTELE NING MITTE MINGIL JUHUL ORIGINAALLOOME BARBAARSE HÄVITAMISE TEEL. KAS KEEGI VÄRVIKS ÜLE NÄITEKS KÖHLERI MAALI, KUNA SEE OLI TEHTUD VENE AJAL NING ON JUBA KÜLLALT KAUA NÄHA OLNUD, ET AITAB KÜLL. JA ASEMELE PLÖTSIKS SAMALE LÕUENDILE NÄITEKS ANDY WARHOLI STIILIS TEOSTATUD MAALI "KASIINO TULEDESÄRAS". Talis Bachmann.

Tere! Saadan Teile ühe mõtiskluse Sakala Keskusest ja selle ümbrusest. See on avaldatud ka lehekülgedel: http://www.vabaeesti.pri.ee/index.php?id=1&cid=5&limit=80 05-11-2006 01:53 ning http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=14241389&no=60&s=1&com=1 05.11.2006 01:58 ja 05.11.2006 02:00 Arvamus 1-20 21-40 41-60 61-80 81-82 05-11-2006 Tõnu
Mõtteid arhitektuuriajaloolase ettepaneku juurde <br> KARIN HALLAS-MURULA: Uus raekoda Sakala keskusesse - (Eesti Päevaleht, 26. oktoober 2006.) http://www.epl.ee/artikkel/360194 <br> Seda artiklit lugedes ja sellise võimaluse üle mõtiskledes tekkis muidki ideid. Näiteks vaadata kogu seda piirkonda korraga. Ja ausalt öeldes, mida rohkem selle peale mõelda, seda huvitavamaks asi kisub. <br> Nimelt paistab see olevat üks Tallinna esinduslikumaid paiku. Vähemalt ei tule küll praegu pähe, kus leidub kesklinnas veel selline, kuidas seda nüüd nimetadagi, "klassikaline-sümmeetriline plats". Ning esinduslikkusega on lood samuti päris vägevad. Estonia Teater ühes ja Välisministeerium teises otsas. Eesti Pank ja Kaitseministeerium samas kõrval. Endine Teaduste Akadeemia, nüüdne Tallinna Ülikooli raamatukogu. Ja nii edasi. <br> Kui nüüd Karin Hallas-Murula ideed järgida ning Sakala keskus ja kogu platsi lõunakülg uueks Raekojaks/Tallinna Linnavalitsuse hooneks kujundada, siis tuleks esinduslikkust veelgi juurde. Samas ei ole kompleks oma esinduslikkusele vaatamata siiski kuidagi liig pompöösne, vaid pigem lausa intiimne. Hooned on piisavalt madalad, peale Välisministeeriumi, aga mingit räiget proportsioonihäiret see õnneks ei loo. Eks ole nende hoonetega muidugi harjuda ka jõudnud. Lisaks on plats ka ohtralt haljastatud, võib-olla isegi liiga ohtralt. Aga eks haljastust saab ju pisut kärpida, ehkki ma olen üldiselt seda meelt, et mida rohkem rohelust seda parem. <br> Niisiis tundub olevat küll igati perspektiivikas seda Sakala Keskusesse Raekoja projekteerimise ideed edasi arendada ning kindlasti vaadata seejuures platsi kui ühtset tervikut. Seega oleks siis vaja välja ehitada kogu platsi Sakala Keskuse poolne tänavafront, eelkõige siis seni hoonestamata Estoni Teatri poolne osa. Nagu Karin Hallas-Murula oma artiklis märgib, peaks seal ruumi uue linnavalitsuse hoone jaoks olema igati piisavalt. Ning linnakodanikuna olen muidugi üsna kindlalt seisukohal, et vähemalt niinimetatud tänavakorrus peaks jääma ka väiksemate äride, kohvikute ja muu sellise tarbeks. <br> Kuid kompleksi terviklikkuse huvides tuleks kindlasti samaväärseks kujundada ka väljaku teine külg, mille ühes otsas asub siis hetkel Tallinna Ülikooli raamatukogu. See tänvafront on praegu ehk kõige vähem esinduslik ning arhitektuuriliselt võiks isegi öelda, et üsna lame. Aga ilmselt saaks seda muljet ka suhteliselt lihta arhitektuurilise kosmeetikaga oluliselt parandada. Ma ei tea küll, milline on selle tänavakülje hoonete staatus, kusagilt mäletan, et mingi osa sellest sai vist ka kunagi "erastatud", aga niivõrd esindusliku kompleksi puhul ei peaks minu meelest ka tagasiostmine välistatud olema. Mis sellesse tänavakülge võiks siis tulla? Ilmselt oleks ümbruskonda arvestades igati auväärne asutus näiteks seesama raamatukogu oma laiendatud kujul, aga miks mitte ka mõni riigiasutus, näiteks kasvõi Kultuuriministeerium. Ning loomulikult kehtib ka selles osas juba eelpool mainitud seisukoht - tänavafront teenindusele-toitlustusele. <br> Kogu kompleksi proportsioonid võiksid jääda võimalikult sarnaseks olemasolevatega, mis tähendab siis seda, et dominantideks oleksid Estonia Teater ka Välisministeerium ning väljaku külgedel jääks korruste arv sisuliselt samaks nagu see praegu on. <br> Muidugi tekib siin nüüd kohe kiusatus pakkuda vähemalt platsi visandamise võimalust arhitektile, kelle sümmetriaarmastus on üldteada ja kes on seda ka oma senise loominguga piisavalt tõestanud - Raine Karbile endale loomulikult. Sest eks tema jaoks oleks ka Sakala Keskuse vastasküljel asuva hoonestuse pisut liigendatumaks ja huvitavamaks muutmine tõenäoliselt paari pliiatsitõmbe küsimus - muidugi oma tuntud vertikaalsete piluakende ja tugikaarte motiive kasutades. <br> Nüüd veidi ka platsist endast. Tegemist ei ole küll väga suure territooriumiga, kuid kesklinna mõttes siiski alaga, mis peaaegu et väikese pargi mõõtmed välja annab. Ilmselt oleks edaspidi otstarbekas korraldada asjad nii, et see ala oleks juurdepääsetav ka jalakäiatele, kasvõi kitsukeste jalgradade ja mõne pargipingi lisamisega. Ehkki Rävala puiestee ja eriti muidugi Estonia puiestee on päris suure liiklusega, on Estonia Teatrist Välisministeerimini ja sealt tagasi kulgevate ühesuunaliste tänavate liiklus suhteliselt väike. Soovi korral oleks ehk võimalus ala veelgi "rahustada", keelates nimetatud tänavad tavaliiklusele ja jättes need näiteks ainult ühistranspordile ja operatiivsõidukitele. (kogu liikluse saaks teatri eest viia Eesti Panga kõrvalt Rävala pst, s.o Tartu mnt pikendusele R.E.) <br> Ning veel üks idee, võib-olla ehk kõige intrigeerivam. Kui me nüüd kujutame hetkeks, et kogu eelpool visandatud projekt on ellu viidud ning lisaks ka praegune trollipeatus kõrvaldatud, siis avaneb meile hoopis uus perspektiiv - Teatri Väljak. Ja kui ühiskonnas on ikka ja jälle arutatud, et kuhu võiks küll tulla see kuulus Vabaduse Sammas, siis kas poleks just Estonis Teatri esine, praeguse trollipeatuse asukoht üks igati sobiv ja esinduslik ja hea koht - koht, kus ausamba saaks paigutada tõeliselt auväärsele kohale. Platsi keskele muide. (just sellise ettepaneku tegi Tall Teadlaste Maja ühisarutelu järel R. E.) Mitte jälle kuhugi ääre peale, nagu kõik senised variandid ette näevad. Ja auväärsesse keskkonda veel pealegi. Aga jäägu selle ausambaga pealegi kuidas on. Koht on igal juhul vägev, ning nagu teada, ei ole linnavalitsusel ideedest puudu, mida sinna paigutada. Viimati räägiti vist mingist esinduspurskkaevust, kui ma õigesi mäletan. See sobiks mainitud kohta samuti väga hästi. Hinne: 0 Mõistus tule koju! 05-11-2006 15:10 Miks lammutatakse hooneid, mis püsiksid veel sajandeid? Ja millel on ka ajalooline ja arhitektuuriline väärtus! Kas tõesti selle tühise maatüki pärast? Samal ajal on linn varisemiohtlikke lobutikke täis. Need ideed on vabalt tsiteeritavad-kasutatavad, kui huvi peaks olema. Tõnu Ülemaante.

Mitte lammutada, hea tahtmise juures saab sellest ka raekoja.

Tere! Soovime avaldada toetust Teie poolt läbiviidavale kampaaniale: Katrin Lääne – personalitöötaja, Saime Lääne – pensionär, Kaimo Soom – pensionär, Kaisa Kivisikk – üliõpilane Päris kindlasti ei tohiks sellisele kohale rajada mingit praegu massiliselt ehitatavat kipsmaja-torni, nii Teaduste Akadeemia kui Rävala pst. elamutega on just praegune hoone suurepärane, sobiv. Jõudu kõigile probleemide lahendamisel ja pöidlad pihku. Veidi aega tagasi oli küsimus Linnahallis ja see sai õnneliku lõpu. Parimat soovides oma pere nimel Katrin Lääne

Lugupeetud Rein Einasto, Lugesin ja andsin ka allkirja Teie poordumisele Sakala Keskuse lammutamise osas.Tunnen 55 aastasena, et teiste hulgas ka minule sotsialismi ajal maksmata jaanud töötasust ehitatud suursugunese hoone lammutamine on kuritegu. Juristide sonul on lammutusluba kohtus vaidlustatav (tõenaoliselt 30 paeva jooksul valjastamisest) ja seda peaks MTY ka tegema. Maksumus jääks ilmselt 20-50 tuh krooni vahele. Rahalises osas saaksin vajadusel aidata. Ma pole lammutuse vastu selleparast,et sinna ka kino tahetakse ehitada. Vastupidi, ma olen siiani yksinda kinosid avanud ja see pole kiire tasuvusega investeering. Kino saaks muide ju edukalt toimida juba olemasolevas hoones, mida loomulikult pole tehtud, sest see pole kasulik tegevus. Likvideerisid ju vennad Rebased ka kino Soprus teise saali ja tegid sinna klubi. Olles kokku puutunud vendade Rebastega, on mul ka selge ylevaade, miks ehitis tahetakse voimalikult suureks ajada. Ja nende ideel pole muide mingit pistmist valmis hoone eduka opereerimise plaaniga, nende huvi on sama, mis naiteks Lemmikainen' il oli Saku halli ehitusjargus. Kõike ilusat, Aldo Tammsaar P.S. Kas mäletate veel minu isa, tal oli sama nimi mis minul. Ta oli Johannes Hindi parem käsi silikaltsiiditehaste käimalykkamisel, oli suur ehitusmaterjalide fanaatik. Ta lahkus siit ilmast nyyd juba 12 aastat tagasi.
Raido Laasi - Kuntsti Ülikooli Avatud Akateemia õppejõud
Eve Pütsepp - interpreet tsellist
Tänud Rivo Laasi

Saadan oma allkirja protestiks Sakala keskuse lammutamisele.
Kristel Valk, kunstiajaloolane

Tervitus Ühinen pöördumisega. See et Peeter Rebane keskerakonda astus tähendab siis rohelist tuld Sakala imekauni hoone lammutamiseks! See et seal oli Kompartei pesa oli, ei vähenda hoone arhitektuurilis-ajaloolist väärtust. Veel alatum on aga selline toimetamine salaja rahva selja taga. Ja poliitikud - tulge mõistusele - ka tallinlastele on vaja rohelust, puid ja õhku - kui aga kinnisvaraehitajatest erakonna rahastajate survel madalhoonestus ja haljastus järjest asendatakse kõrghoonestusega siis on see vargus, millega varastakse tulevate põlvede tervis. Ka Ülemiste järve kaitsetsooni ei tohi ehitada maju minu arvates ega Stroomi randa metsa asemele! Aga mida oodata endiste kommunistide kambalt kes Nõukogude Liidu ja Moskva asemel ülisuurfirmade juhitud Euroopa Liitu ja Brüsselit teenivad.
Head inimesed - juriidiliselt võib ju kõik korrektne olla aga LOODUSSEADUSI EI SAA RIKKUDA ning tuletan treile meelde kõige olulisemat: MIDA KÜLVAD SEDA LÕIKAD.
Mõistmist ja päikest soovides. Argo Loo, maausuline, energeetikainsener 1993
rahvusvaheliste suhete magister 2005


Toetusallkiri Sakala keskuse lammutamise vastu Päivi Vabi Henriksdalsringen 113 13132 Nacka Rootsi

EI POOLDA "KARLA KATEDRAALI" LAMMUTAMIST! Las korruptandid leiavad muu objekti, eks. 

Suurima lugupidamisega Teie isiksuse ja idee ees. Allkirjutanuna annan täieliku toetuse ideele peatada täielikult Skala lammutus ja k6ik negatiivne sellega seoses. Omapoolne ettepanek on et tuleb avalikustada k6ik nimed kes on seotud kaudselt v6i otseselt lamutusega ja selle otustega.
Allakirjutanu Tanel Roots Päikest ja positiivsust
p.s kui saan millegi muuga ka kasulik olla siis palun teadake

Tere! Palun lisage minu nimi Sakala Keskuse lammutamise vastaste nimekirjale. Ergo Rikman

Toetan Karla katedraali lammutamise peatamist iga hinna eest. Jõudu tegutsemiseks! Lootusrikkalt
Ülla Vähk

Paekivist hoone on unikaalne, vastupidav ja arhitektuurselt iseloomustab aega ja nõudeid, mis sel ajal esitati. Elgi Liiv

Tere, Paevana. Kus pagan te enne olite? Nüüd on ju kopp juba teel. Hiljavõitu. Või mis?
Terv, Tiit Kändler

Toetan mõtet, et Sakala keskus tuleb säilitada. Ene Ehrenpreis, MTÜ Viru-Nigula Hariduse Selts juhatuse esimees

Hr Rein Einasto Toetan hoone säilitamist ja kaitse alla võtmist. Meelekindlust ja edu soovides!
Ülle Lammertson 

Tervist! Loomulikult olen selle hävitustöö vastu! Ma pole veel kohanud inimest, kes sellise barbaarsuse heaks kiidaks. Lea Tipp Lea mailto:ml@maaleht.ee

Toetan Sakala keskuse lammutusloa tühistamist. Lugupidamisega Eve Sauemägi eve.sauemagi@kp.ee
Mina --- Kalev Jaik --- olen kategooriliselt selle vastu, et sooritatakse selline barbaarsise ja vandalismi akt, nagu seda on Sakala keskuse lammutamine.

Tere Tahaksin avaldada oma toetust Sakala keskuse säilitamisele. Mihkel Liivo nõunik 
p.s. Kahetsusega pean märkima, et allkirjade kogumiseks avatud veebikeskkond http://www.vabaeesti.pri.ee/index.php?id=17&uid=5 vajab modereerimist. Ilmselt püüavad lammutamise taga seisvad jõud üritavad libatoetajate abiga aktsiooni naeruvääristada.

Sakala kaitseks: Priit Aimla

Toetusallkiri Sakala keskuse säilitamiseks. Toomas Volkmann - fotograaf (Ajakirjade Kirjastus), sisekujundaja,

Mina --- Kalev Jaik --- olen kategooriliselt selle vastu, et sooritatakse selline barbaarsise ja vandalismi akt, nagu seda on Sakala keskuse lammutamine. Kalev Jaik

Hr. Reinasto, palun andke teada, et allkirjade kogumiseks avatud www.vabaeesti.pri - on mitmed allkirja andjad 2-3 kordselt sisetatud. Sellest võib tekkida nn. valede andmete kasutamine. Peale toetusallkirja kirjutamist ja lisamist - ei puhastu andmetest ja ei saa aru, kas on toetus läbi läinud või ei. Tänan tähelepanu eest! Parimat Helle Kurrel

Tahaksin avaldada oma toetust Sakala keskuse säilitamisele. Mihkel Liivo nõunik 693 6571

Tere, väga meeldiv ettevõtmine - ehk on võimalik sel moel ka endine turisti kauplus Tartu mnt.-l päästa?! edu soovides Nona

Oleme Sakala keskuse lammutamise vastu! Merileid ja Tiiu.

Toetan Sakala keskuse säilitamist. Ülle Michelson

Tere, olen väga mures Sakala keskuse saatuse pärast ja otsisin kohta, kuhu allkirja anda. Leidsin selle saidi kommentaariumi vihje pöhjal. Röömustasin...ja kurvastasin. Hea idee on, aga käest lastud. (Synnitasite saidi, tuleb lapse eest ka hoolt kanda - mähkmeid vahetada ja lutti anda, piltlikult öeldes). Lisasin sinna oma sellekohase kommentaari, aga vähemalt 5 esimese minuti jooksul see ei salvestunud. Sellepärast nyyd kirjutangi seda meili. Sellisesse rikutud nimekirja ei lisa oma allkirja ykski endast lugupidav inimene. Aga oleks vaja midagi ette vötta. Sellist ohutunnet pole ma enne tundnud, ehk ei ole kysimus ainult yhe ilusa maja kadumises, vaid milleski enamas. Kui on oleks selge, et mingil kuupäeval, alates novembri keskpaigast - et oleks aega planeerida - töesti toimub registreeritud, rahumeelne demonstratsioon Sakala keskuse kaitseks, söidaksin selle jaoks Eestisse. Praeguse seisuga aga pole kusagil kindlat infot, paari kommentaarirea peale ei saa kindel olla. R.E ikenes PS. oleksin tänulik vastuse eest, kus on kirjas aadress, kuhu saaksin oma toetusallkirja lisada (kas Lätte 9-3 on töene?).

Tere Rein! Olen seda meelt - et peab säilitama rein ruutsoo

Toetan ettepanekut tühistada Sakala keskuse lammutusluba. Lugupidamisega, Cerly-Marko Järvela

Aitäh,et hoolite! Martin Mäggi, Monika Ausmees

Lisan oma toetuse. Isabella Kaldoja

Tere! Vaidlustage siis lammutusluba KIIRELT Tallinna halduskohtus ja nõudke KINDLASTI esmast õiguskaitset loa peatamiseks, sest juba homme hommikul võivad olla kopad või õhkijad kohal ja nädala lõouks on plats puhas .K. Talimaa

Toetan Sakala keskuse säilitamist, ei tohi nii kergemeelselt hävitada arhitektuurimälestisi. Arvo Kull

Toetan Sakala keskuse säilitamist. Jaanus Paal

Lgp hr Rein Einasto, toetan ideed Sakala keskust mitte lammutada. Jõudu Teile! Lugupidamisega Maarit Kaasik

Saadan oma toetusmeili Sakala keskuse säästva renoveerimise poolt. Olen keskuse lammutamise vastu. Terv. Taimi Soo, disainer ESL; EKL,

Toetame Sakala keskuse säilimist! Raina Männamets, Este Shirkiene

Tere! Kõik meie pere liikmed on valmis toetama Sakala keskuse säilimist: Ema – Ülle Pinsel, Poeg – Jarek Jõepera, Poeg – Assar Jõepera, Tütar – Sille Küttner, Tütar- Stella Pinsel, Tütar – Helena Pinsel, Lugupidamisega 5 lapse ema Ülle Pinsel,

Toetan Sakala keskuse säilitamist. 

 Rein, Toetan kahtlemata Sinu tegevust Sakala keskuse kaitseks. Ma ei tea, kus oli Karin Hallas-Murula siis, kui Sakala keskuse myyki alles otsustati; tema suureparane ettepanek linnavalitsus Sakalasse viia ja linnahall Rebasele anda vist hilines. Alles lammutusluba pani inimesed tegutsema. Muide, suurtele yrituste korraldamise huvides Rebase kavandatud kastis on veel yht luba vaja - raieluba parkla rajamiseks Teatri valjakule. Georg 

TOETAN ÜLESKUTSET SAKALA KESKUSE KAITSEKS. JAAK JUHA TALLINN ÄÄRE T.8 

OLEN LAMMUTAMISE VASTU! T:J:PAPPEL

 Toetan Sakala keskuse kui väljapaistva paearhitektuuriga ehitise säilitamist. Tiina Raitviir

Sakala keskuse lammutamisotsus on täiesti mõistuse vastane. Lammutusluba tuleb igal juhul tühistada. Soovin Teile edu lammutusloa tühistamise asjajamisel. Lugupidavalt, Avo Sulger kauaaegne Eesti Kaardikeskus AS juhatuse liige, nüüd Terrat AS geodeesia töögrupi juht

Tere! Olen väga selle ilusa maja lammutamise vastu ja mingi tavalise karpmaja ehitamise vastu. Maja sobiks linnavalitsuse hooneks nii väljanägemise kui asukoha poolest! Helle Riit – farmatseut.

Austatud hr Einasto! Andsin juba oma allkirja Sakala keskuse säilimise toetuseks. Ainult et allkirjalehte on keerukas leida. Neti otsing www.vabaeesti.pri.ee viib pealkirjani American Dream, millega ei oska midagi peale hakata. Google kaudu jõudsin pärale, kui klõpsasin esimese märksõna all olevas artiklis "loe edasi" peale ja kerisin artikli lõpuni lahti. Seda kohta, kus allkirjalist otse avaneks ei osanudki leida.
Linnakaitsjatele jõudu soovides E.V.

On terve mõistuse vastane idee lammutada Sakala Keskus. Toetan raudselt selle hoone säilitamist ja loodan, et tühistataks lammutamiseks antud luba. Lugupidamisega Asta kapp

OLEN LAMMUTAMISE VASTU! T:J:PAPPEL

TOETAN ÜLESKUTSET SAKALA KESKUSE KAITSEKS. JAAK JUHA, TALLINN ÄÄRE T.8

Rein! Rääkisin linnapeaga. Ilmselt tema pole süüdi, sest kõik koondub Kultuuriministeeriumisse ja Palmaru suunas. Jõudu ja edu!

Tere! Ka meie sooviksime oma perega toetada Sakala Keskuse säilimist.
Lugupidamisega, Jane Palu, Roland Palu ja Silvi Balder

Tervist, Edastan oma vanematelt info, et Vello Pohla ja Tiiu Pohla on samuti Sakala keskuse lammutamise vastu. Lugupidamisega, Tõnis Pohla

Sakala Keskus – Lubadused. Tere! Meil "konkurentidena" on olnud moraalselt raske kaasa rääkida Sakala Keskuse lammutamise teemadel. Oleme arvamusel, et asume kultuuriruumis, kus paljud Teie seast vaatavad sellele kui ebasobivale käitumisele. Täna aga otustasime, et meie valduses olev helisalvestis annab igale Eesti Vabariigi vabale kodanikule võimaluse ise otsustada, mida 2003. aastal lubati või ei lubatud Sakala Keskusega ette võtta. Uus Sakala AS Pressikonverents 08.05.2003 Väljavõte helisalvestusest Hr. Peeter Rebane 00:04:25... Ehk siis praegune vana Sakala hoone, kes kujutab ette asub siin Islandi väljakul vaadates nüüd Välisministeeriumi poolt seda maja. Siis vana Sakala hoone on meil plaanis täielikult renoveerida ja selle korpuse põhisihtgrupp jääb ... kõrgemad kultuurid ja selline natukene vanem publik. Selle vana keskuse tugisambad on kindlasti siin praeguse väikese saali koha peal asuv Eesti väärtfilmi keskus koostöös Eesti Filmi Sihtasutuse ja Tallinnfilmiga sinna tuleb siis mitu väiksemat kinosaali, mis keskenduvad Euroopa filmidele väärtfilmidele. Nende juurde videoteek, raamatukogu ja läbivaatussaalid Eesti ja Euroopa filmi ... Samasse juurde tuleb Tallinnfilm, MediaDesk ja seotud funktsioonid ehk kogu see praegune Sakala väikese saali korpus. Sakala fuajee ja esimene osa hakkab endas sisaldama siis galeriid - Kunstigaleriid, kohvikut ja näitusepindasid. Vana saal e. praegune suur saal on plaanis samuti põhjalikult rekonstrueerida lisades sinna siis kalded, nähtavuse ja kindlasti suure lavatorni, mis võimaldab sellel laval ka teatrietendusi ja täismahus kontserte teha, mis praegu on täiesti võimatu. Me näeme, et selle saali üks väga suur kasutusala tulevikus saab olema muusikaliteatri jaoks. Ehk siis Linnahallile asendus, kõik vist teavad, et aasta jooksul Linnahall läheb lammutusse ja tõenäoliselt ü... Selle kompleksi järgmine ühendatud osa on konverentsikeskus koos kahe bürookorrusega. Bürood hakkavad samuti teenindama kultuuriasutusi...(jätkub...)
PRESSIKONVERENTSI TERVIKLIK HELISALVESTIS (MP3) Vabandame helisalvestise aastatetaguse kehva kvaliteedi pärast! Lugupidamisega,Vaba Filmimöla Vaba Meeskond

Lammutusluba jõustub 25.novembril 2006. seega lammatuse alustamine 10.nov. on seadusevastane, vandalismiakt. Ka tuleks hiljemalt 10.nov.hommikul avaldus vaidlustamise kohta kohtusse anda. Lugupidamisega Mart Sonn Tartust.

Tere!Toetan Sakala keskuse säilitamist. Selle lammutamisega laskume Hiina "kultuurirevolutsiooni" tasemele. Ettepanek: et kiiresti suurendada toetajaskonda lammutamise tõkestamiseks, tuleks anda teada ja edastada info ka teistel võimalikel listidel toetusallkirjade kogumisest, eeskätt turismi, kultuuri ja loodusega seotud listidel, (nt infoturism, looduse omnibuss), edastada info kõikide kõrgkoolide infoaadressidel, MTÜ-de jne, jne igasugu spetsialiseeritud listidel, nt Teadlaste Maja, Inseneride Liit, Eesti Geograafia Selts, ajalooõpetajate selts, jne palvega oma listiliikmeid teavitada. Vaba Eesti list on suhteliselt tundmatu. Tuleks mõelda ka teisekeelsetele, kuid loodetavasti meiemeelsetele inimestele nii Tallinnas kui kogu Eestis. Seega leida võimalus edastada info ka vene, inglise, soome, rootsi jt keeltes. Samuti teavitada Eestis tegutsevaid rahvus- ja kultuuriseltse ning hõimuliikumist. Sakala keskuses on toimunud palju erikeelseid kultuuriüritusi. Jõudu algatatud üritusele! Lugupidamisega Tiia Karing, geograaf

 Annan oma allkirja selle lammutamise vastu. Heli Kaldoja

K.a. Rein Einasto, Teie lugupeetud isa kunagise õpilasena saadan Teile oma toetusallkirja Sakala Keskuse kaitseks - Jüri Raudsepp MD, PhD

Tere! Annan allkirja toetuseks, et mitte lammutada Sakala keskust. Lugupidamisega Aarne Sommer
Ehitusinsener

Ja lõpuks üks vahepealne pöördumine sotsiaaldemokraatide poole, millele nad pole seni vastanud:
Head aatekaaslased! Siiras rõõm, et noored on toetus- ja tegutsemisvalmis. Peame tõesti valmis olema tõsisteks aktsioonideks, sest lammutajad ei soovi astuda dialoogi ja põhjendavad seda kulutustega, mis juba tehtud. See on nii absurdne üldinimlikult, ent vist normiks kujunemas selles äri-Eestis, kus suured ja aegumatud kuriteod on juriidiliselt korrektsed "eesti moodi", st sisult seadustega kaitstud korruptsioonina. Täiesti nõus, et *Sakalaga seotu on Eesti poliitika probleemistiku sümbol *ja vajab üleriiklikku reageerimist peale lammutuskeelu. Tegin eile E Looduskaitse Seltsi 40 juubeli üldkogul, kus koos suur osa eesti vanemast vaimsest eliidist, ettepaneku: kõik organisatsioonid ja ühendused peaks trükiväljaannetes avaldama protesti sellise raske vaimse reostuse tagajärjel kujunenud olukorra vastu -* demokraatia on ju ohus, sest see on ühe erakonna diktatuuri algus *Tallinna linnavalitsuses, mis mõjub üleriigiliselt, ja kutsuma lähiajal veel lammutamata *SAKALA SAALI kokku järjekordse LOOMELIITUDE ÜHISPLEENUMI, arutamaks Eesti poliitikamaastikul kujunenud olukorda* ja otsimaks meetmeid sellest väljumiseks enne valimisi. Ka konkreetselt on tehtud ettepanek: "Teen ettepaneku tulla Kadripäeval,s.o. 25.nov. kell 12.00, Sakala keskuse juurde üle Eesti, busside, autode ja rongidega, toetamaks Eesti jaoks olulise ehitise säilitamist. Mart Sonn Tartust.". See oleks täpselt kuu pärast lammutusloa andmist. Praegu tegi mu korterikaaslane Jannus Jaska ettepaneku taotleda demonstr.luba ja tõmmata *ümber hoone punane vöö kirjega: siin on punane joon, millest üleastumine tähendab rahvavaenuliku diktatuuri algust,* demokraatia lõppu!" Selle vöö peaks saama üles kiiresti. Kohe peab asuma taotlema linnavalitsuselt ja "omanik " P. Rebaselt luba pleenumi läbiviimiseks. Tähtis, et kohe-kohe oleks ajalehed ja portaalid täis eri org.de põhjendatud proteste, samuti soovitusi päevakorda. Palun tehke kaine analüüs targaks toimimiseks. Kas sotside noored ei tuleks siia tegijatena taha? Ja mida soovitab sotside fraktsioon Riigikogus. Siin peab opositsioon suutma näidata oma tegusust.
Teie Reinust paevana ja hooliv Tallinna kodanik
PS Kõik välja tõsted on minu (R E ) tehtud