Tervisekaitseamet hoiatab nakkusliku meningiidi eest
(1)
Soomes ja Lätis on viimastel kuudel registreeritud mitmeid nakkuslikke enteroviirusmeningiidi haigusjuhte, üksikud haigestumised on registreeritud ka Eestis, kuid tegemist ei ole olnud omavahel seotud haigusjuhtudega.
Tervisekaitseamet teatab, et enteroviirusnakkused on maailmas üldiselt laialt levinud nakkushaigused, milledest aeg-ajalt esineb ka enteroviirusmeningiiti ehk ajukelmepõletikku. Viimase viiekümne aasta jooksul on Eestis esinenud igal aastal haigestumist enteroviirusnakkusesse, sealhulgas ka enteroviirusmeningiiti, seda nii üksikjuhtudena kui ka puhangutena, aga seda harvadel juhtudel.
Eestis on käesoleva aasta 26. juuli seisuga registreeritud juunis-juulis neli viirusmeningiidi juhtu, neist kaks on olnud laboratoorselt kinnitatud enteroviirusmeningiidid. Haigestunute vanus oli vahemikus 4-32 aastat.
Soomes on sealse nakkushaiguste registri andmetel 28. juuli seisuga registreeritud maikuus kaheksa laboratoorselt kinnitatud enteroviirusmeningiidi haigusjuhtu Põhjamaal ning juunis kaheksa haigusjuhtu Põhjamaal ja Turus.
Lätis on 26. juuli seisuga registreeritud 48 enteroviirusmeningiidi juhtu. 80% haigestunutest on vanuses 2-19 aastat.
Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta vormis, mistõttu vanemaealised inimesed omandavad immuunsuse teatud piirkonnas valdavalt levinud enteroviirustüüpide vastu. Seepärast haigestuvad sagedamini lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.
Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti viirustega saastunud joogiveega ja toitudega ning piisknakkuse teel õhu kaudu.
Nakatumise ennetamiseks on vajalik käte pesemine pärast tualettruumis käimist ja enne sööki.
 |
  |
 |
