Terviseamet: Lääne-Niiluse viiruspalavik võib jõuda ka Eestisse
Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul pole täna Eestis registreeritud ühtegi surmaga lõppeda võivasse Lääne-Niiluse viiruspalavikku nakatumist.
Siiski nentis Saluri, et viiruse jõudmist Eestisse ei saa välistada. Tõenäosus selleks on tema hinnangul väike, ent siiski olemas.
Kui minna piirkonda, kus on registreeritud palju haigusjuhtumeid, siis tasub kasutada sääsetõrje vahendit. Inimeselt inimesele viirus ei levi.
Mingisugust hoiatust seoses Lääne-Niiluse viiruspalaviku ning reisimisega riskipiirkondadesse terviseamet välja anda ei kavatse.
Käesoleva aasta 3. septembri seisuga on mandri Kreekas (Kesk-Makedoonias ja tema pealinnas Thessalonikis) registreeritud 173 haigusjuhtu, millest 15 on lõppenud surmaga. Venemaal, peamiselt Volgogradi oblastis on registreeritud 231 haigusjuhtu.
Üksikuid juhtumeid on ette tulnud ka mitmel pool mujal lõuna pool Euroopas.
Lääne-Niiluse viiruspalavikku põhjustab Lääne-Niiluse viirus, mis kuulub flaviviiruste hulka. Viiruse kandjateks ehk pärisperemeesteks on linnud ja hobused, kellelt kannavad viiruseid edasi inimestele Culex´i perekonda kuuluvad sääsed.
Lääne-Niiluse viiruspalaviku lõimetusperiood on 2 – 14 päeva. 80 protsenti haigusjuhtudest kulgevad haigusnähtudeta, vähem kui 20 protsendil nakatunutest esineb palavik, peavalu, lihasvalu ja nahalööve.
Kuni ühel protsendil haigestunutest kahjustab viirus närvisüsteemi, mis avaldub ajukelme- või ajupõletikuna. Närvivorm esineb valdavalt üle 50-aastastel inimestel.
Lääne-Niiluse viiruspalaviku vastast vaktsiini ei ole.
 |
  |
 |
