Teise pensionisamba lammutamise plaan langes terava kriitikatule alla

„Riigi panuse kaotamine kogumispensionisse ei tule kõne allagi,” kinnitas sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Tema sõnul oleks seda võimatu teha nii, et riik saaks raha juurde, ilma et inimesed selle all kannataks. Nestor viitas, et inimesed liitusid teise sambaga vabatahtlikult ja kindlate tingimuste alusel ning neid tingimusi pole võimalik olematuks teha.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehe sõnul saab neid tingimusi muuta ainult sellisel moel, et vabatahtliku otsuse langetanud inimesed ei kaota. „Valitsussektori tasakaalu me aga siis ei mõjuta,” osutas Nestor. „Pensionireform on niivõrd pikaajaline, et mõneaastased majandussurutised või ka muud tähtsad muudatused, näiteks rahareform, on selle kõrval köömes,” lisas ta.

Nestoriga sama meelt on ka praegu, mil säästupakett pole veel koos, sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Valitsusliidu erakondade esimehed arutavad kärpekohti homsel kohtumisel.

Majandusteadlase Andres Arraku sõnul tähendaks kohustusliku pensionisamba kallale minek jälle tööinimese kallale minekut. „Kui on teada, et tööinimeste tulud praegu kõikjal vähenevad, siis miks peaks pension suurenema? See ei ole loogiline,” põhjendas Arrak Päevaleht Online’ile.

Arrak on üks neist vähestest, kes julgeb välja öelda, et pensionitõus oleks mõistlik aastaks peatada.

„Reformierakond on minu arust öelnud, et me ei peaks otsima lihtsaid lahendusi (s.t tõstma makse), vaid pigem peaks kulusid kokku hoidma,” viitas SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. „Nõus, aga teise samba pealt kokkuhoidmine ei ole mitte midagi muud, kui lihtne lahendus, mis on lihtsalt veidi hägusam ja näib pealiskaudsel vaatlemisel kulude kokkuhoidmisena. Tegelikult lõppeb see tee väga lihtsalt – sotsiaalmaksu tõusuga tulevikus,” hoiatas Kunsing.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Vilja Savisaar arvab, et kohustuslikku pensionisambasse tehtavate sissemaksete ajutist lõpetamist võib kaaluda vaid juhul, kui maksmise võivad lõpetada ka inimesed ise. Sama meelt oli teisipäeva õhtul Eesti Päevalehega rääkinud reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi, kes ütles, et sellisel juhul peavad inimestele jääma vabad käed otsustamaks, kui palju raha nad tahavad pärast riigi sissemaksete muutmist ise fondidesse lisada.

Seevastu majandusekspert Heido Vitsur on pisut teist meelt. Tema arvates ei tohiks II pensionisamba sissemakseid kärpida küll sada protsenti, sest see oleks sambaga liitunute altvedamine. Küll võiks Vitsuri hinnangul kärpida näiteks pool.

Eesti Päevaleht kirjutas eile, et Reformierakond kaalub selleks aastaks plaanitud pensionitõusu päästmiseks võtta raha töötajatelt ehk peatada vähemalt selleks aastaks riigi poolt teise kohustuslikku pensionisambasse tehtavad sissemaksed, mis võtavad riigieelarvest sel aastal umbkaudu 2,6 miljardit krooni. Pensionitõusudeks oleks tänavu vaja kaks miljardit krooni.

Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali sõnul oli pensionsamba maksete peatamine arutusel juba nn krokodillide komisjonis, kuid Eiki Nestori kinnitusel see nii polnud. „Reformierakonna peasekretär peaks vabandama kõikide „krokodillide” koosolekutel osalenute ees, sest mitte ühelgi neist pole mitte mingisugusel kujul arutatud kogumispensioni riigipoolse panuse kaotamist,” kurjustas Nestor eile oma blogis.

Süsteemi käivitamisel 2002. aastal kinnitas toonane peaminister Siim Kallas, et pensioni II samba toimimispõhimõtete muutmine on ebatõenäoline.

Eile jäi praegune Euroopa Komisjoni asepresident seda teemat kommenteerides napisõnaliseks. „Pensionisüsteemi ülesehitamine on väga keeruline ettevõtmine ja et seda teemat kommenteerida, peaks põhjalikult üle vaatama tolleaegsed mõttekäigud ja kokkulepped. Ühtlasi puudub mul igasugune ülevaade vahepeal tehtud muudatustest ja ma ei ole ka piisavalt kursis praeguste aruteludega,” põhjendas Kallas.

Kohustuslikus II sambas hoiustab praegu ligikaudu 580 000 inimest 11,5 miljardit krooni.