Teder: väeosad küsivad ajateenijatelt osa isikuandmeid õigusvastaselt

Kuigi olulises osas on ajateenijatelt andmete kogumine siiski õiguspärane, leidis Teder mitmeid rikkumisi, kus ajateenijatelt nõutakse andmeid, mida teenistuse läbiviimiseks kuidagi tarvis ei lähe.

Näiteks ei ole Tederi arvates väeüksustel vaja teada ajateenija lähedaste ametikohta või eriala, ajateenija rahvust, sõduri kõiki rahalisi kohustusi ja isiklikke võlgu, nende sõltuvusprobleeme ning kuuluvust erinevatesse organisatsioonidesse. Nimetatud andmetest enamiku kogumise palub Teder väeosadel lõpetada.

„Inimene peab saama võimalikult palju ise otsustada, kas ja millises ulatuses enda kohta käivaid andmeid levitada. Isikuandmete kaitse seaduse järgi võib andmeid töödelda seaduses antud alusel ning üksnes määratletud ja õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks. Isikuandmeid ei tohi koguda rohkem, kui see on vältimatult vajalik teatud ülesannete täitmiseks,” põhjendas Teder väeosadele saadetud soovituses.

Väeosa peaks Tederi hinnangul ajateenijale selgitama, milline on andmete kogumise eesmärk, kellele neid edastatakse ja kuidas kasutatakse, kui seaduslikku alust andmete kogumiseks ei ole, kuid teenistuslik vajadus on olemas. Kui seadusest või laiemalt õiguskorrast alust ei tulene, kuid teenistuslik vajadus on andmete järeleolemas, tuleb küsida nõusolek ja andmete vajadust selgitada. Selgituse alusel saaks ajateenija otsustada, kas ta üldse soovib selliseid andmeid avaldada.

Kaitseväe peastaap teatas Päevalehele, et nemad täidavad Eesti vabariigi seadusi ning järgivad ka õiguskantsleri soovitusi seadusega ette nähtud korras.

„Ajateenijatelt andmete kogumine tuleneb erinevatest õigusaktidest (näiteks vajadusest teha taustauuring ja hinnata isiku sobivust edasiseks kaitseväeteenistuseks), aga ka iga kaitseväelise ülema kohusest olla alluvate elu ja muredega kursis – näiteks kui ajateenijal on haige ema või muu pereliige, siis ülem teab, et see kaitseväelane peab saama igal nädalavahetusel koju,” kommenteeris peastaabi esindaja Tederi soovitusi e-kirja teel.

Andmeid ei tohiks küsida korduvalt

Lisaprobleemiks andmete kogumises laiemalt on see, et mitmeid andmeid küsitakse inimeselt mitu korda, mis aga läheb vastuollu avaliku teabe seadusega. Õiguskantsler nõustub andmekaitse inspektsiooni seisukohaga, et andmeid, mis riigil juba olemas on, ei tohi uuesti inimese käest küsida. Avaliku teabe seaduse järgi on keelatud samu andmeid koguda eraldi andmekogudesse.

Seega peab õiguskantsler õigusvastaseks olukorda, kus väeossa saabunud ajateenijatelt küsitakse uuesti nende perekonnaseisu ja laste arvu, haridustaseme ja muu kohta, mis kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikus registris juba sisalduvad.

Õiguskantsler korraldas 14. aprillil sel aastal ka kõikide osapoolte esindajatega ümarlaua,, kus jõuti suures osas üksmeelele andmetöötluse põhimõtete osas. Ühisele arusaamale jõuti nii selles, et riigile juba teada olevaid andmeid ei tohi uuesti küsida, kui ka selles, et andmete kogumine pelgalt statistilistel eesmärkidel tuleb lõpetada.