Teder: kaitsevägi rikub ajateenijate põhiõigusi

Tederi kontrollkäigul ilmnes, et ajateenijaid on karistatud distsipliini rikkumise eest füüsiliste harjutuste tegemisega. Samuti kasutatakse kollektiivset karistamist. See on aga õiguskantslerile vastumeelt.

„Möönan, et ajateenistuse eesmärki ja olemust silmas pidades on füüsilist treeningut vaja, kuid seda ei tohiks kasutada karistava meetmena,” teatas ta kirjas väeosa ülemale major Toomas Mölsile, kaitsejõudude peastaabile ja kaitseministeeriumile.

Teder lisas, et füüsilise karistamise õigust ei anna ka kaitseväe distsiplinaarseadus.
Kontrollkäiku kokkuvõtvas kirjas toonitas Teder, et väljaõpe tuleb korraldada viisil, mis ei alandaks inimväärikust.

„Paneksin teile südamele tagada, et füüsilist treeningut ei kasutataks väljaõppe käigus ajateenijate karistamiseks viisil, mis kujuneb nende inimväärikuse alandamiseks ja mis väljub tavapärase väljaõppe olemusest tulenevate piirangute raamidest,” kirjutas Teder.
Veel märkis Teder, et lubamatu on ka olukord, kui piiratakse ajateenijate omandiõigust ja võetakse neilt näiteks mõneks ajaks ära mobiiltelefonid.

„Ma ei saa õiguskantslerina mööda vaadata põhimõttest, et igal põhiõiguse või -vabaduse piirangul peab olema seadusest tulenev alus.”
Õiguskantsler tuvastas ka delikaatsete isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisi.

Nimelt ilmnes, et ajateenijate esmase tervisekontrolli ajal viibis ruumis peale meditsiinitöötaja ja ajateenija veel teisigi kaitseväelasi. Teder lausus, et arsti juurde pääsemiseks peavad ajateenijad avaldama põhjuse rühma juhtkonnale.
Siiski nentis õiguskantsler, et need rikkumised ei ole väeosaspetsiifilised, vaid tulenevad ajateenistust reguleerivate õigusaktide lünklikkusest.

Teder kirjutas, et ehkki ta on sellele juhtinud ka kaitseministeeriumi tähelepanu, pole seni vajalikku regulatsiooni kehtestatud.
Kuperjanovi pataljoni ülem major Toomas Möls ütles, et kuna sõduri baaskurus on oma olemuselt intensiivne, võib ajateenijatele jääda mulje, et neid karistatakse.

„Ajateenijad ega nende esindusmehed ei ole väeosale sellel teemal esitanud ühtegi ametlikku pöördumist,” rääkis Möls.

Mölsi kinnitusel ei ole väljaõppes kasutatavad kasvatuslikud ja õpetuslikud meetmed inimväärikust alandavad ning põhiõiguste ja vabaduste piirangud on põhiseadusega kooskõlas.
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Madis Kraav lausus, et kaitseväe normaalseks toimimiseks on nii ajateenijate kui ka kaadrikaitseväelaste mõne põhiõiguse piiramine paratamatu.

„Mis puudutab füüsiliste harjutustega karistamist, siis on selles suhtes raske konkreetset vastust anda, kui pole teada iga sellise karistuse määramise asjaolud ehk kas seda saab käsitada karistusena või hoopiski vajaliku distsiplineerimismeetodina,” ütles Kraav.
Kraav kinnitas, et ministeeriumis kavatsetakse need küsimused lahendada uue kaitseväeteenistuse seadusega.

„Uue tervikteksti väljatöötamine algab uuel aastal ja see plaanitakse vastu võtta 2010. aasta esimeses pooles.”
Üksik-vahipataljonis aega teeniv nooremseersant Jaan Kalmus lausus, et nende väeosas karistatakse füüsiliste harjutustega väga harva.

„Kui näiteks relv või relva detail maha kukub, siis on üldine reegel, et austusest relva vastu tuleb teha 25 kätekõverdust,” rääkis Kalmus ja lisas, et ajateenijad ei pea seda karistuseks.

„Enamasti ongi poistel ajateenistusse tulles selline suhtumine, et siin hakkab ta kõvasti trenni tegema,” selgitas ta.