Teadlased võtsid ligi 13 000 Eesti sood luubi alla

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel on käima lükatud suuremahuline projekt, mille käigus asjatundjad kaardistavad üle Eesti ligi 13 000 seni läbi uurimata väiksema soo loodusväärtused.

Tõenäoliselt Eesti läbi aegade suurima soode uurimisega seotud ettevõtmise koordinaator Taime Puura ütles, et kui eelmise aasta suvel jõuti inventuur teha 4000 soos, siis tänavu tuleb teadlastel läbi käia peaaegu 9000 sood. „Nende soode seisund on veel hindamata – me ei tea, kas ja kuivõrd nende kooslused ja liigid on looduskaitseliselt väärtuslikud. Teadmata on ka nende märgalade kohalikku elukeskkonda kujundavad omadused: märgala kui puhta vee reservuaar, lokaalse veerežiimi hoidja ja kliima kujundaja,” rääkis Puura. „Meie eesmärk on Eesti soode geobotaaniline inventeerimine lõpuni viia ning koostada selle tulemuste põhjal soovitused nende märgalade potentsiaalseks kasutamiseks, sealhulgas looduskaitseliselt vajalike piirangute kehtestamiseks.”

Teisisõnu peaks uuring täitma viimased valged laigud meie soode loodusväärtuste kaardil. Projekti lõpptulemuseks olevast andmebaasist peaks aga saama esmane ja väärtuslik infoallikas ametnikele ja planeeringute koostajatele, kel on vaja teada, kas mõne soo puhul tuleb näiteks turbakaevandamine kõne alla või mitte.

„Meil on väljas üle kuuekümne inimese: nii tudengid kui ka kogenud spetsialistid,” selgitas Puura, kuidas on plaanis esmapilgul võimatuna näiva välitööga kõigest kahe suvega ühele poole saada. Seejuures on inventeerijatel iga soo kohta välja trükitud kaart ja uuritavast alast parema ülevaate saamiseks ortofoto. Pärast seda, kui soo on võimalikult üksikasjalikult üle vaadatud, tuleb uurijatel täita spetsiaalne ankeet, millesse pannakse kirja kõik leitud loodusväärtused ja iseloomustatakse ka seda, kuivõrd on inimtegevus uuritavat sood mõjutanud. Inimene on soid mõjutanud näiteks rajades kuivenduskraave ja turbakaevandusi.

Üks paljudest inventeerijatest, ELF-i  looduskaitsespetsialist Eerik Leibak märkis, et soo väärtuseks ei ole tingimata haruldased ja kaitsealused taimed. „Kuivendamisest puutumata madalsoo puhul on suu­rimaks väärtuseks hoopis see, kui on säilinud sellele tüüpilised ning esinduslikud taimekooslused,” osutas ta.

Täiendus Natura võrgustikule

Leibak viitas, et seniste välitööde käigus on üle Eesti nähtud omajagu liigirikkusega üllatanud soid. Tema sõnul sõelutakse neist välja looduskaitseliselt kõige väärtuslikumad ja selle tulemusel peaks väikest täiendust saama ka meie üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 kaitsealade võrgustik.

Leibaku sõnul peaks 2011. aasta aprillis, kui projekt lõpeb, tekkima täielik ülevaade, millistes soodes on looduskaitselise mõjuta võimalik turba kaevandamist lubada ja millistes mitte – ikka nii, et hundid oleksid söönud ja lambad terved.

Suuremahuline soode inventuur läheb ühtekokku maksma ligi seitse miljonit krooni. Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismi raames ja Eesti poolt on ettevõtmisele õla alla pannud keskkonnainvesteeringute keskus.

Kaevandus vs. kohalikud ja loodus

•• Turbakaevanduste pärast on viimasel ajal olnud palju vaidlusi.

•• Kõige suurem kära on käinud Võrumaal Urvaste vallas asuva Ess-soo raba pärast, mille turbavarudele hakkas 2000. aastate alguses hammast ihuma OÜ Võru Ketal. Vald andis ettevõttele kaevandamiseks loa, kuid kohalik rahvas oli sellele kategooriliselt vastu, kuna piirkonna ainsast rabast on leitud arvukalt kaitsealuseid liike. Aastaid kestnud vaidluste järel tegi rahvas vallale ettepaneku raba kaitse all võtta. Urvaste valla volikogu otsustas kulukat kohtuvaidlust kartes kaitseala siiski mitte luua.

•• Eelmisel aastal puhkesid vaidlused selle pärast, et kaevandust plaaniti Harjumaal Nissi ja Padise valla piirile jäävasse Larvi rabasse. AS Tootsi Turvas oli saanud ligi 200 hektari suuruses rabas kaevandama asumiseks loa juba kümmekond aastat tagasi ilma keskkonnamõju hindamiseta. Kohalikud leidsid, et looduskaitseliselt väärtuslikuks tunnistatud Larvi järve ja õõtsiksoo lähedusse turbamaardla rajamine on mõeldamatu.