Teadlased: tulevikus tõuseb Läänemere veetase meetri jagu

Enam kui kaheksakümmend Läänemere maade teadlast kaheteistkümnest riigist töötasid enneolematult mahuka uurimisraporti kallal, mis hindas mudeluuringute kaudu kliimasoojenemist Läänemere ümber. Leiti, et aastaks 2100 muutub ilm kolm kuni viis kraadi soojemaks ja Läänemeri tõuseb umbes meetri jagu, mis toob kaasa suure segaduse siinses looduses.

Kui maailma keskmine õhutemperatuur on viimase saja viiekümne aastaga tõusnud igal kümnendil 0,05 kraadi, siis Läänemere piirkonnas iga kümne aasta kohta tervelt 0,08 kraadi. “Kaudselt võib piirkonna soojenemise võimendumine olla tingitud Euraasia jahedama kontinentaalse kliima piirala nihkumisest ida poole ning soojemate atlandiliste õhumasside mõju suurenemisest,” tõi välja Eesti poolt Euroopas esimese tõsiseltvõetava kliimasoojenemise uuringuga seotud TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Jüri Elken.

Elken prognoosib, et sisuliselt valitseks Eestis siis praegused Kesk-Euroopa ilmaolud. Sellist kliimat võib võrrelda ainult ajaga, kui viimane jääaeg oli lõppenud ja meie esivanemad siia jõudsid.

Pakast üha vähem

Soojenemise kaudu aga on aastatega talviste pakaseliste päevade hulk järjest vähenenud ning ka mere- ja järvejää püsinud üha lühemat aega. Möödunud sajandi jooksul on mere jäätumisperiood piirkonniti kahanenud pea pooleteise kuu võrra. Elkeni väljatoodu kohaselt võib aga üha lühenev jäätumisperiood saatuslikuks saada meie viigritele ja hallhüljestele, kes merejääl poegivad.

Kasvuhoonegaaside (peamiselt süsinikdioksiidi) õhkupaiskamise eri tasemeid arvesse võttes prognoosivad teadlased, et viiekraadise õhusooja tõusu korral pikeneks põhjapoolsetel aladel taimede kasvuperiood kakskümmend kuni viiskümmend päeva ning lõuna pool isegi koguni kolm kuud. Pehmemad talved pööraksid pahupidi lindude rände ning praegu meilt Euroopa lääne- ja lõunarannikul talvitumas käivad rändlinnud jääksid paigale.

Elkeni sõnul muutuks koos õhuga omakorda soojemaks ka Läänemere pinnavesi. “Selle tulemusena võivad Läänemere tundlikud ökosüsteemid ja mere aineringe tasakaalust välja minna ning oodata on sinivetikate üha laialdasemat vohamist,” osutas Elken.

Ta kinnitab, et mõnede stsenaariumide kohaselt võib Läänemere vesi sademete hulga kasvades ka magedamaks muutuda. “Seetõttu võime soolasema vee lembese tursa püügi varsti ära unustada, mõjutatud oleks ka kohalikud heeringa-, kilu-, lesta- ja kohavarud,” ütles ta.

Kliimasoojenemine toob endaga paratamatult kaasa Läänemere veetaseme olulise tõusmise. “Kliimauuringu ühe stsenaariumi täidemineku korral võib näiteks Pärnu lahe veetase olla saja aasta pärast senisest meetri jagu kõrgemal,” osutas Elken, märkides ühtlasi, et iga-aastased üleujutused muutuksid seetõttu täiesti tavaliseks nähtuseks.

Helsingi komisjoni avalikustatud piirkonna kliimamuutuste raport on alusdokument kõikidele edasistele regiooni kliima soojenemise võimalike mõjude ning nende mõjude vähendamist puudutavatele uuringutele.

Soe kliima tooks malaariasääsed

•• Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi klimatoloog Ain Kallis peab piirkonna soojenemist veel selle sajandi lõpuks kuni viie kraadi võrra kõige äärmuslikumaks variandiks.

•• “Tõenäolisem on siiski poole väiksem keskmise õhutemperatuuri tõus,” ütles Kallis. “Kui aga kõik peaks nii minema, tähendaks see seda, et metsadesse tuleks väga palju üraskeid ning meieni võivad jõuda isegi malaariasääsed. Põllumajanduses võime aga hakata kasvatama lõunamaiste põllukultuuridena tatart ning maisi, sest põhi-mõtteliselt vastaksid meie ilmaolud Põhja-Ukraina ja Valgevene kliimale.”

•• Viiekraadine temperatuuri tõus muudaks Kallise hinnangul varasema algusega kevaded pikemaks ning talved jääks selle võrra lühemaks ning lumevaesemaks. “Suvi oleks enam-vähem samasugune kui praegu,” märkis ta. “Äärmuslikke ilmaolusid, nagu näiteks põuad, suured kuuma- ja külmalained ning tormid, oleks sagedamini.”

•• Kallise sõnul on kliima soojenemise võimalikud stsenaariumid rahvusvaheliste programmide raames juba läbi arutatud. “Paljude ekspertide arvates võib selle sajandi lõpus alata hoopis kliima jahenemine,” osutas kogenud ilmateadlane. “Praegusel ajal on liikvel väga palju käsitlusi: näiteks Venemaal on hiljuti välja tuldud teooriaga, mille kohaselt hakkab kliima juba kahekümne viie aasta pärast muutuma.”