Teadlased tahavad Eesti erilisi allikaid taastada
Eesti loodushoiu keskus on ette valmistanud Eestis esimese omataolise looduskaitseprojekti, millega tahetakse parandada ühtekokku kolme üleeuroopalise tähtsusega Natura 2000 aladel asuva allikarühma looduslikku seisundit.
Jaak Tambets loodushoiu keskusest rääkis, et kava kohaselt kestaks projekt viis aastat ja luubi alla võetaks rohkem kui 20 Euroopa mõistes esmatähtsat elupaigatüüpi esindavat nõrglubja-allikat. Nende puhul on asjatundjatel kavas kaardistada kõik allikaid ohustavad tegurid ühes võimalike leevendamisvõimalustega. Kolmes kohas – Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal, Järvamaal Kõrvemaa maastikukaitseala piirile jäävas Kiigumõisas ning Vormsil Prästvike järve lähistel – vulisevate allikate veerežiimi tervendamiseks on kavas ka n-ö kopp maasse lüüa.
Igaühele tööprojekt
Tambets viitas, et kõigi projektiga hõlmatud allikate veerežiim on kannatada saanud seetõttu, et nende ümbruskonda on nõukogudeaegse üldise kuivendamistuhinaga ohtrasti kraave kaevatud. „Kraavitamisega on põhjavee tase neis piirkondades alanenud, mille tõttu on vähenenud ka vee väljavool allikatest,” nentis Tambets. „Meie eesmärk on allikate võimalikult looduslähedane seisund taastada.”
Mida neis paigus loodusliku hüdroloogilise režiimi parandamiseks teha tuleb, pole veel täpselt teada, sest selleks on vaja iga allikarühma kohta koostada eraldi tööprojekt. Raha loodetakse saada Euroopa Liidu riikide keskkonnaprojektidele kaasrahastust pakkuvast Life-programmist. Tambets märkis, et otsust peaks Brüsselist oodata olema veebruarikuu alguses.
