Teadlased: haridus, internet ja sõbrad aitavad kriisi murda

„Pole võimatu, et majanduskriis saab isegi kaasa aidata materiaalsete ja mittemateriaalsete väärtuste tasakaalu jaluleseadmisele,” rõhutab peatoimetaja Marju Lauristin uuringukogumiku eessõnas. Ta lisab: „Eesti ühiskond ei sisenenud ülemaailmsesse kriisiaega mitte väeti ja vaesena, vaid üsna tugeva jõuvaruga.”

Tartu ülikooli professor Lauristin ja tuleviku-uuringute instituudi direktor Erik Terk on koostanud ka ligi 200-leheküljelise aruande kokkuvõtte, kus tuuakse ära u kolmkümmend tegurit, mis aitavad kriisiga toime tulla ja ühiskonda uuendada. Tihti nimetatakse Eesti kõrget haridustaset ja internetivõimalusi.

„Kindlasti ei saa aruandest välja tuua üht punkti, mis aitaks meil kriisiga eriti hästi toime tulla. Küll moodustavad mitmed tegurid terviku, ent ainult siis, kui oskame oma eeliseid ära kasutada,” rõhutas Erik Terk Eesti Päevalehele.

Rääkides haridusest ja internetist, tõi Terk esile nende kasutamise oskuse kriisi leevendavate sotsiaalvõrgustike ja võimalikult laiahaardelise e-teeninduse loomiseks. „Mind üllatas, et meie inimeste usaldus nii üksteise kui ka riigi vastu on küllaltki suur, suuremgi kui mõnes teises riigis. Just usaldus teineteise vastu võib rasketel aegadel olla oluliseks abiks. On hakanud kostma hääli, mis kutsuvad üles enamale solidaarsusele. Seda ei räägi veel kõik kõneisikud, aga olulisemad küll,” nentis Terk.

Samal ajal rõhutas teadur, et headel aegadel hakkasime end ülehindama, pidama paremaks, kui tegelikult oleme. „Optimism on põhimõtteliselt hea, kui sellega ei kaasne suurt tagasilangust ja pettumust. Segadust võib tekitada ka see, et meile pole tänini täpselt selge, mida kujutab endast see kriis, millest me peame välja tulema. Oluline on mitte kaotada ratsionaalset mõistust,” teavitas Terk võimalikest ohtudest.

Nagu president Ilves Eesti Vabariigi aastapäevakõnes, arvas ka Erik Terk, et inimesed peavad praegu teineteist enam toetama, sellele aitavad kaasa igasugused võrgustikud ja suhtlusorganisatsioonid. „Lisaks suudavad just võrgustikud kiiremini muutustele reageerida kui riik,” selgitas Terk.

** Identiteeti tuleb toetada

Ka Tartu ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, üks aruande autoreid, rõhutas hariduse tähtsust. „Haridus on kriisist väljatulekul väga oluline. Samas pole haridustase iseenesest kiiresti muudetav. Muudetav on kõrgharidusega spetsialistide suurem rakendamine kõigis riigielu ja majanduse valdkondades, mitte üksnes akadeemilises uurimis- ja teadustegevuses. Siin on kasutamata võimalusi,” selgitas ta.

Professor ütles, et teda teeb murelikuks noorte haritud inimeste äravool Eestist. „Neid on vaja Eesti hüvanguks otstarbekamalt kasutada, sest mujal on nad pigem doonoriteks niigi arenenud riikidele,” märkis Tiit.

Eraldi peatus emeriitprofessor kohaliku identiteedi olulisusel. „Eestimaal peaksid kõik paigad olema sellised, kus inimesed sooviksid elada,” märkis ta. „Ja maakohtades tuleks haritud inimesi enam ja paremini kasutada just kohapealse elu hüvanguks. Sundida siin ei saa, saab anda võimalused, luua motivatsiooni.”

Ta pidas oluliseks kolmanda sektori ehk seltside-ühingute toetamist. „Käisin hiljuti Setumaal, kus kohtasin toredat näputööühingut, mis tegutses valla poolt tasuta antud ruumides. Selline koostöö on aluseks kohaliku identiteedi loomisele ja tugevnemisele. Just identiteet võib ka geograafilise ääremaa teha tugevaks, sest geograafiline ääremaa ei pea ilmtingimata olema sotsiaalne ääremaa,” ütles Tiit.

Kriisiga toimetulekut ja ühiskonna uuenemist soodustavad tegurid

** sündivuse kasv;

** väljarände mõõdukus;

** kõrge haridustase ja õppimisse kaasatus;

** suurem tervise väärtustamine, sh passiivse suitsetamise vähenemine;

** elutingimuste paranemine, perede mitte-toidukulutuste kasv, aktiivne reisimine;

** kodanikuühendustes osalemise kasv;

** eesti- ja venekeelse elanikkonna heaolutaseme ja elukvaliteedi mõningane lähenemine;

** eesti keelt oskava ja Eesti kodakondsusega vene noorte põlvkonna konkurentsivõime kasv tööturul ja suhteliselt suurem eluga rahulolu;

** venekeelse elanikkonna suurem kaasamine eestikeelsesse inforuumi;

** suurenenud tähelepanu eneseväljenduslikele ja identiteediga seotud mittemateriaalsetele väärtustele ning tervislikele eluviisidele;

** keskkonnateadliku tarbimiskultuuri tekkimine, sh jõukamate ja aktiivsemate noorte tarbijate seas;

** konservatiivse säästlikkuse tugev mõju keskealise ja vanema elanikkonna hulgas;

** üldine interneti ja interneti kaudu saadavatele teenuste levik kõigis rahvarühmades;

** avatud ligipääs olulisele infole interneti kaudu suurendab võimekust kriisiolukorras iseseisvalt toime tulla;

** tänu internetile avaliku võimu ja asutuste tegevuse läbipaistvus, mis suurendab avalikkuse usaldust, osalusvõimalusi, tugevdab kontrolli poliitikate teostamise üle;

** internet suurendab kodanikualgatuste võimalusi ja avalikku suhtelemist võrgustikes;

** töötuskindlustus.

Allikas: „Eesti inimarengu aruanne 2008”, peatoimetaja Marju Lauristin, autorid-toimetajad Ene-Margit Tiit, Aina Aaviksoo, Dagmar Kutsar, Triin Vihalemm, Veronika Kalmus, Margit Keller, Erik Terk jpt. Väljaandja Eesti Koostöö Kogu