Tänavu on ülihea puravikuaasta

Asjatundjad kinnitavad tänavuse seenehooaja alguses, et seenerohkuse poolest meenutab Eesti seekord otsekui mosa­iiki: on piirkondi, kus metsas on valla pääsenud tõeline seene­uputus, samal ajal kui osas kohtades tuleb seeni tikutulega otsida.

Seenevana Erast Parmasto ütles, et tavatu suve tõttu on ka seeneaasta algus ebatavaline. „Ühed ütlevad, et seeni on tänavu nii palju, et ei jõua neid metsast välja tassida, teised kostavad, et pole midagi saada. Õigus on aga mõlemal, sest paikkonniti on olukord tõesti äärmiselt erinev,” sõnas Parmasto.

„Seente tulek on praegu üle Eesti olnud väga ebaühtlane. Kui veel paar päeva tagasi oli seeni Põhja-Eestis väga vähe, siis Lõuna-Eestis Võrumaal jälle ülikülluses,” rääkis Parmasto. „Kui mõned päevad tagasi Rõuges seenenäitus avati, saime vaid kolme-nelja tunniga kokku enam kui sada eri seeneliiki.”

Kivipuravikke eriti palju

Võrumaa naabermaakonnas Põlvamaal on Parmasto kinnitusel pilt juba tunduvalt kirjum – kohati seal on seeni, kohati jälle mitte. Lääne-Eesti saartel aga olevat seeni praegu metsas pigem kasinalt kui rohkelt.

„Üldiselt võib öelda, et täna­vu on hea puravikuaasta, sest näiteks kivipuravikke on üle aegade väga palju,” märkis seenevana. „Samal ajal on tükk tegu kõige tavalisemate männiriisikate leidmisega, kuigi tänavu leiti neid seeni esimest korda harukordselt vara – juba juunis.”

Ka mükoloog Uve Ramst märkis, et mõnel pool Eestis on seeni nii kui murdu, teises kohas jälle mitte midagi. „Seda ei saa kohe kuidagi öelda, et seeneaasta halb või hea oleks,” ütles Ramst. „Pigem tundub praegu, et seeneaeg alles kogub hoogu, sest metsas on varaste seentena saada nii varaseid pilvikuid kui ka puravikke, kuid riisikaid on veel suhteliselt vähe. Eks need alles hakkavad tulema või on juba tulemas.”

Kuna lähiajal ei ole suuremaid öökülmi oodata ja mingil määral peaksid ka sajud jätkuma,

ei tohiks seente kasvu miski peatada.

Seened, eeskätt puravikud, on vallutanud ka turud. Näiteks kui Tallinna turgudel tuleb kilogrammi puravike eest maksta paarisaja krooni ringis, siis mujal Eestis jääb nende seente kilohind 50–70 krooni vahele.

Et eestlased on omajagu seenehull rahvas, näitab igal sügisel poodidesse ilmuvate seeneraamatute rohkus. Samuti korraldatakse igal aastal üle Eesti aina rohkem seenenäitusi.

Erialasel uudiskirjandusel pilku peal hoidev Parmasto teadis välja tuua, et viimase üheksa aastaga on raamatulettidele ilmunud ühtekokku 29 seeneraamatut. „Seda on rohkem kui kogu eelneva Eesti ajaloo jooksul kokku,” märkis ta.

Kui kahtlustad, jäta korjamata

•• Mükoloogid soovitavad metsa seenele minejatel või siis seeni turult ostvatel inimestel enda ja teiste tervise huvides järgida kuldreeglit: kui seened on tundmatud või kui liik tekitab kahtlusi, tuleb need kindlasti korjamata või siis ostmata jätta.

•• Ettevaatlik peab olema näiteks sirmikutega. Nendest on seenegurmaanide hulgas hinnatud suur sirmik. Sama heaks söögi­seeneks on harjutud pida­ma ka safransirmikut. Tuleb arves­tada, et söögikõlblikud on vaid metsas kasvanud safransirmikud. Nende aedteisendid tuleb kindlasti korjamata jätta, sest need on mürgised.

•• Safransirmiku tüüpteisendist erineb selle aias kasvav teisend tumedama kübara, mugulja jalaaluse ja tugevama lehterja rõnga poolest.

•• Suuri sirmikuid kiputakse sassi ajama sageli samuti aedades kasvava püramiid-soomussirmikuga (tuntud ka kui soomus-harisirmik). Püramiid-soomussirmikut on varem söödud, kuid nüüd on see seeneliik mürgiste hulka kantud.

•• Seenehuvilised peaksid hoiduma ka tavavahelike korjamisest. Kui nõukogudeaegsed seeneraamatud tunnistasid tavavaheliku söödavaks, siis nüüd peetakse seda väga mürgiseks.

•• Mükoloog Uve Ramst viitas, et tavavahelikku kiputakse sassi ajama söödavaks tunnistatud tõmmuriisikaga (erinevalt mürgisest tavavahelikust eritavad tõmmuriisikad piima).

•• Kuldšampinjone korjates peab korjaja olema kindel, et tegu pole mürgiste kuldmamplitega.