Tallinna, Haapsalu, Jõhvi ja Narva elanikud joovad liiga radioaktiivset vett

Kümnetes Eesti asumites ja linnades, osaliselt ka Tallinnas, joovad inimesed sätestatud normidest kõrgema radiatsioonitasemega põhjavett, millel on oht põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Probleemsed piirkonnad saavad oma joogivee kambriumi-vendi veekompleksist, mis varustab muu hulgas Haapsalut, Jõhvit ja Narvat, Tallinna piirkondadest aga Nõmmet, Piritat, Tiskret ja Harkut.

Praegu viiakse tervisekaitseinspektsiooni ja sotsiaalministeeriumi juhtimisel ellu Eesti-Itaalia partnerlusprojekti „Radionukliidide hindamine põhjavees ja sellega seotud terviseriskid”, mida rahastab Euroopa Komisjon ja mille töörühma kuuluvad Eesti eri asutuste spetsialistid, rahvusvaheliseks koostööpartneriks on Vahemere Geomorfoloogia Keskus. Projekti tulemusel peaks selguma, kui suured on kambriumi-vendi veekompleksiga seotud ohud ja mida tuleks nende vähendamiseks ette võtta.

„Radionukliide sisaldava joogivee mõju inimese tervisele on stohhastiline ja seega võib see põhjustada pahaloomulisi kasvajaid,” ütles tervisekaitseinspektsiooni veeohutuse peaspetsialist Küllike Birk. „Vastavalt 2000. aasta ÜRO peaassambleel tehtud ettekandele hinnatakse ioniseerivat kiirgust mõõdukalt kantserogeenseks, mis on nõnda ligikaudu nelja protsendi pahaloomuliste kasvajate põhjustajaks.”

Tervisekaitsespetsialist: põhjavee varustuspiirkonna muutmine pole veel hädavajalik

Samal ajal möönis ta, et kuna vähktõbi avaldub pärast kokkupuudet ioniseeriva kiirguse või muu kantserogeeniga kliiniliselt alles aastakümneid hiljem, siis on keeruline eristada, kas haiguse tekkimisel ei võinud rolli mängida ka mõned teised tegurid, näiteks tubaka suitsetamine.

„Võttes arvesse, et terviseriski hindamine suurenenud radionukliidide sisaldusega kambriumi-vendi veekompleksi põhjavee tarbimise mõjude kohta on alles käimas, ei ole praegusel ajal põhjavee varustuspiirkonna muutmine siiski veel hädavajalik,” märkis spetsialist ja lisas, et lõplikult saab tegevust planeerida käimasoleva terviseriski hindamise tulemuste järgi.

Kuna radioloogilised uuringud on inspektsiooni sõnul küllaltki mahukad, siis pikendati projekti tähtaega septembrini. Algul pidid tulemused selguma juba juuliks. Käimasolevate uuringute eelmänguks võib pidada eelmise aasta suvist projekti, kui tervisekaitseinspektsioon võttis Põhja-Eesti puurkaevudest massiliselt veeproove, et tuvastada radioaktiivsust.

Lahenduseks põhjavee asendamine

•• Eestis on radionukliidide lubatud piirmääraks kohustusliku nõudena kehtestatud 0,1 mSv aastas, mis on Euroopa Liidu soovituslik direktiiv, AS-i Tallinna Vesi tarnitavas põhjavees kõigub radionukliidide efektiivdoos aga 0,2–0,46 mSv/a piires. Tervisekaitseinspektsioon on soovitanud ettevõttel teavitada olukorrast vastavate piirkondade tarbijaid, kes peaksid rasedate ja väikelaste joogiveena kasutama pudelivett.

•• AS-i Tallinna Vesi kõneisik Priit Koff ütles, et võimalikuks lahenduseks võib olla probleemsetes piirkondades põhjavee kasutamise asendamine kõikidele nõuetele vastava Ülemiste pinnaveega. Lisaks võib kaaluda eri põhjaveekihtidest pärineva vee segamist.

•• „Kõige paremate tulemuste saamiseks teemegi koostööd kõikide asjaomaste institutsioonidega ja ootame konkreetseteks otsusteks ära terviseriskide uuringu tulemused,” selgitas Koff.