Tallinn seadis planeeringute registrile pimendussirmi

Eile kirjutas Eesti Päevaleht palju vastukaja tekitanud loo üha enam võimust võtvast vaikivast ajastust, kus eri ametid asuvad oma tegevust võimalikult enam avalikkuse ja ka ajakirjanduse eest varjama.

Üha vähem valgust kumab läbi ka Tallinna dokumendiregistri vahendusel. Viimaseks läbipaistvuse vähendamise suursaavutuseks võib lugeda detailplaneeringute menetlemise protsessi hämaramaks muutmist. Isikuandmete kaitse loosungi all kaob näiteks võimalus kiirelt välja uurida, kes täpsemalt sinu naabrusse kerkiva kvartali ehitamise taga on.

Nimelt otsustas linn, et enam ei avalikustata nii detailplaneeringu algatamise kui ka edaspidise kirjavahetuse korral dokumente, kui näiteks kas või üks osapool on dokumendil märgitud koos kontaktandmetega. See tähendab aga omakorda, et viimase kuu jooksul linnaplaneerimise ametisse jõudnud detailplaneeringute alane kirjavahetus on nimetatud vaid ametisiseseks kasutamiseks.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringute koostamine olema avalik, kuid mõiste „avalik” on piisavalt segane mõiste, et seda täiesti erinevalt tõlgendada saab. Mulluse aasta alguses tehti kõikidele avalikele ametitele kohustuslikuks dokumendiregistrisse avalike dokumentide üles laadimine, kuid nüüdseks on esialgse suhtelise avalikustamise puhang taas vähenenud. Selle aluseks on delikaatsed isikuandmed, kuid millised on täpsemalt delikaatsed isikuandmed, ongi tõlgendamise küsimus.

Näiteks Tartus ei avaldata detailplaneeringute algatamise ja kirjavahetuse korral dokumente registris, kui seal on kirjas isikukood. Aadress ja kontakttelefon linnaametnike kinnitusel salastamiseks alust ei anna. Tallinn käitub see-eest tunduvalt rangemalt ja peaaegu iga inimese isikliku aadressi asumine dokumendis toob kaasa dokumendi asutusesiseseks kasutamiseks kuulutamise.

AKI juhised

Linn avaldab küll kodulehel teate kavandatud planeeringust, kuid enam pole võimalik nii lihtsalt teada saada, kes täpsemalt selle planeeringu taga on. Samuti saadetakse teade planeeringu alga-tamisest planeeritaval alal olevate kinnistute omanikele ja naaberkinnistute omanikele.

„Kohustus tunnistada ka detailplaneeringu menetluses isikuandmeid sisaldavad dokumendid asutusesiseseks kasutamiseks tuleneb avaliku teabe seadusest,” selgitas Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Toomas Õispuu. „AKI antud juhiste kohaselt loeb amet eraelu puutumatust oluliselt kahjustavaks olukorda, kui avalikustatakse dokument, milles on esitatud isiku nimi, elukoht või muud kontaktandmed.”

Osaline salastamine on liiga kallis

•• Tallinna linnaplaneerimise ameti juhist veidi erinevalt käsitleb seadust andmekaitse inspektsiooni nõunik Elsa Neeme, kelle sõnul aadress ja kontaktteave kindlasti delikaatsete andmetena käsitletav pole.

•• See siiski ei tähenda, et linnaametil oleks kohustust neid avaldada. „Planeeringu algatanud eraisiku kontaktandmed on selline teave, mis võib olla kättesaadav planeeringu avalikul arutelul kohapeal,” sõnas Neeme. „Sellist infot ei pea väljastama teabenõude korras ega ka kodulehele üles panema. Samal ajal peab dokumendi tervikuna teabenõudes väljastama.”

•• Nii jääbki inimestel, kes soovivad enda läheduses planeeritavast ehitusest teada saada, ainsaks võimaluseks minna ametisse kohale ning dokumente näha küsida või tutvuda nendega planeeringu avalikul väljapanekul, mis on aga üsna hiline planeeringufaas. Seni jäävad mitmesugused planeeringut puudutavad andmed avalikkuse pilgu eest eemale.

•• Kas aga ei oleks kõigile lihtsam, kui linnaamet avaldaks dokumendi ka elektroonilisel kujul, ent kontaktandmeid kattes? Toomas Õispuu sellega ei nõustu: „Isikuandmete igakordse varjamisega tegelemine ei too endaga kaasa sellist hüve, mis kaaluks üles sellele lisanduva aja- ja töökulu.”

•• Möödunud aasta jooksul kehtestati Tallinnas 91 detailplaneeringut, algatati 125 ja võeti vastu 111 detailplaneeringut. 2008. aastal algatati 117, võeti vastu 92 ja kehtestati 102 detailplaneeringut – seega planeeringute tegemine hoolimata kinnisvaraturu jahtumisest oluliselt ei vähenenud.