Kõigile on teada, milliste rahamuredega päästevaldkond silmitsi seisab. Komandosid tuleb säästlikkuse nimel üle Eesti kokku tõmmata, elupäästevõime tagamine igal pool käib üle jõu. Ministrid ja ametnikud räägivad lahendustel peatudes rohkelt uhkeid sõnu vabatahtlikkusest ehk teisisõnu priitahtlike pritsimeeste rolli suurendamisest.
Nüüd siis on pealtnäha igati hea eesmärgiga eelnõusse raputatud kaval doos päris põhjalikku päästeameti struktuurireformi. Eriliselt torkab silma, et kui seni on päästeamet saanud hakkama ühe peadirektori ja tema kahe asetäitjaga, siis justkui võluväel looks seaduse vastuvõtmine ametisse veel kolmanda kõrgepalgalise peadirektori asetäitja koha.
Sama paketiga ette nähtava uue kõrgemate päästeteenistujate palgaastmestiku järgi hakkaks „päästeameti peadirektori asetäitja haldusalal” teenima 2328,43 eurot kuus. Koos maksudega läheb ametikoht aastas maksma seega ligi 40 000 eurot.

Vähem juhitavaid

Seni on päästeametit väga edukalt tüürinud kolm tippjuhti. Kui seadus jõustub, nagu plaanitud – tuleva aasta 1. jaanuaril –, kaob ameti struktuurist 112 hädaabikõnede teenindamiseks mõeldud osa, mis saab iseseisvaks häirekeskuse-nimeliseks riigiasutuseks. Kokku väheneks päästeameti isikkoosseis seal koosseisus oleva 173 ametikoha võrra.
Et veelgi vähendada päästeameti halduskoormust, läheb kogu kinnisvarahooldus samuti 1. jaanuarist Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi (RKAS) kätte.
Milleks uus haldusala tippjuht väiksemale ja vähem koormatud asutusele? Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna juhataja asetäitja Priit Laaniste teatas vastuseks hoopis, et päästeameti keskkontori tööülesanded laienevad.
„Päästeameti tsentraliseerimisel ameti vastutus ja tööülesanded laienevad. Peadirektori asetäitjale halduse alal hakkavad alluma arendusosakond, haldusosakond, personali ja asjaajamise osakond, rahandusosakond ja õigusosakond. Seega vastutab ta planeerimistegevuste, õigusteeninduse ja riigihangete, personali- ja asjaajamisvaldkonna ning haldusküsimuste ehk tehnika, sõidukite ja hoonetega seotud ülesannete täitmise eest,” luges ta punktuaalselt kõik uue juhi ülesanded üles.
„Tõsi, rida hooneid antakse 1. jaanuarist üle RKAS-ile ja nende haldamisega seotud ülesandeid jääb vähemaks. Kokkuvõttes tuleb päästeametile ülesandeid aga juurde ja seetõttu on oluline, et nendega tegelemine oleks tagatud ka juhtkonna tasandil. Regionaalsetes päästekeskustes jääb funktsioone vähemaks ning seega väheneb seal märgatavalt ka juhtide arv,” nentis Laaniste.
Võta nüüd kinni, tulema pidi väiksem ja efektiivsem organisatsioon, aga tegelikult ikka siis laiem ja vastutusrikkam. Eriti kõige tipus. 

Anvelt: märgata on kiirustamist

Riigikogu õiguskomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt nentis, et eelnõuga tutvudes on temagi pannud tähele küsitavusi. „Meie julgeolekustruktuurid tulevad oma seadusemuudatustega 2011. aastal, nagu oleks tegu 90-ndatega: viimasel hetkel ehk sügisese istungjärgu viimastel nädalatel ja seda teadmisega, et uus struktuur ja reform peavad hakkama toimima 1. jaanuarist. Kui süveneda aga teemasse, siis võib märgata kiirustamist ja läbimõtlematut tegevust.” 
Ta nõustus, et ettepanek luua päästeametisse veel üks peadirektori asetäitja koht näeb praegu kentsakas välja. „Kui rahapuudus sunnib sulgema mitmeid komandosid üle Eesti, on võetud teemaks uue, kolmanda peadirektori asetäitja koha loomine päästeametis. Tema tegevusalaks on pandud haldusala, samas räägib päästeamet ise, et suur osa haldusküsimusi läheb ära. Täiesti arusaamatu tegevus,” nentis Anvelt.