TÄISMAHUS: Lasteaiad võitlevad miljonite pärast
Tuleva aasta linnaeelarve on veel kiivalt varjatud saladus. Erinevalt riigieelarvest, kus iga minister oma valdkonna huve avalikult kaitseb, arutatakse linnaeelarvet kinniste uste taga. Kuigi lõplikke summasid mõistagi praegu välja öelda ei saa, võiks diskussioon olla avalik, ent ei haridusameti juht Andres Pajula ega haridusvaldkonna nooruke abilinnapea Mihhail Kõlvart ole oma valdkonna investeeringuvajadusi julgenud välja öelda. Kõlvarti asemel suhtleb meediaga kogenud poliitik Arvo Sarapuu. „Haridusamet soovib koolide ja lasteaedade investeeringuteks seitse miljonit eurot,” ütles Sarapuu. Pole ka ime, arvestades hallitavate seinte ja katkiste tehnosüsteemidega lasteaedade arvu.
Summa on suureks ajanud tegemata tööd – 2010. aasta eelarves said lasteaiad investeeringuteks 100 000 eurot, tänavu 127 000 eurot (lisaeelarveid arvestamata). Kas on võimalik, et linnavalitsus kasvatab rahastust nii palju kui soovitud? „Seitse miljonit on ülimalt suur number,” vastas Arvo Sarapuu ettevaatlikult. „Kui vähegi võimalik on, proovime soovidele lähedale jõuda. Ka täna oli linnavalitsuse kabinetiistung, kus arutasime, kas oleks võimalik sõimekohti juurde saada ja lasteaedu remontida sellisel määral, mis tervikuna tagaks teatud taseme ja korra.”
Linnavalitsuse istungitel räägitavat ei avalikustata, kuid omavahelistes vestlustes tunnistas mitu linna poliitikut, et Tallinna valitsemine on ühe mehe käes. „Ühtegi olulist finantsotsust ei langetata ilma Edgar Savisaare heakskiiduta,” ütles üks linnavalitsuse tegemistega kursis olev poliitik. Seega on ilmselt arusaadav, miks linna väiksema kaliibriga juhid ei taha vastata küsimusele, millal paraneb lasteaedade rahastamine – nad lihtsalt ei tea seda. „Arvan, et lasteaiad saavad raha juurde. Surve on nii suur lihtsalt,” ütles üks kõrgel seisev Tallinna poliitik.
Surve on suur
Lasteaedade rahavajadust tunnistas ka abilinnapea Arvo Sarapuu. Samal ajal nentis ta, et lasteaedade rahastus paraneb muude valdkondade kärbetega. „Minu rida on keskkond ja ettevõtlus ning praegu taandub keskkond lasteaedade ja hariduse ees. Keskkonnameti eelarve jääb järjest väiksemaks ja suureneb hariduse eelarve. Mina loobusin täna päris mitmest asjast lasteaedade nimel,” tunnistas Sarapuu.
Kõige põletavam on küsimus, kas kärped tabavad ka Savisaare lemmiklast – aastas ligi neli miljonit eurot neelavat meediaimpeeriumi. Eesti Päevalehte nõustanud poliitikaasjatundjad seda ei usu. „Edgar ei saa ajakirjandusega hästi läbi ja soovib luua oma alternatiivset meediat, nii et Tallinna televisioonist ta ei loobu,” hindas üks asjatundja. Niisiis sõltub lasteaedade rahastus sellest, kui palju suudavad teised ametkonnad oma eelarvet kärpida. Lootus, et Edgar Savisaar loobuks oma lemmiklapsest Tallinna televisioonist, on pea olematu.
Linnaeelarve
Suured otsused teeb linnapea ainuisikuliselt
Linna ametid koguvad oma allasutustelt kokku investeerimisvajadused ja eelarveprojektid.
Ametite juhid edastavad ameti eelarveprojektid valdkonna abilinnapeale. Abilinnapea arutab ametitega eelarvesoovid läbi.
Abilinnapea üle vaadatud valdkonna eelarveprojekt liigub linna finantsteenistusse. Teenistus analüüsib valdkondade eelarveprojekte ja koondab need kokku üldiseks eelarvekavaks. Lõpuks arutatakse eelarvet abilinnapeade, finantsteenistuse ja linnapea Edgar Savisaare osavõtul.
Ametlikult on Tallinna linnaeelarve valmimine konsensuslik, kuid erinevad mitteametlikud allikad on rõhutanud, et suured finantsotsused langetab linnapea Edgar Savisaar ise.
Abilinnapea Mihhail Kõlvart hoiab vastamisest eemale
Haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Mihhail Kõlvart ei olnud eile valmis lasteaedade rahastamist puudutavatele küsimustele vastama. Kirjalikult esitatud lühikese intervjuu soovile vastas ta eitavalt, põhjendades seda väga tiheda päevakavaga. Vastata lubas ta järgmise nädala alguses. Kella kuueks õhtul oli abilinnapeal planeeritud Tallinna Linnamäe vene lütseumi külastus.
Kõlvart kooliukse poole liikudes ei peatu. Pooleteise minuti aja küsimise peale vastab, et tema ei ole intervjuud kokku leppinud. Küsimusele, kas abilinnapea peab seitsme miljoni euro eraldamist investeeringuteks reaalseks, ta ei vasta. „Ma ei mäleta, et me oleks kokku leppinud, et me teeme intervjuu. Ja me kindlasti ei hakka seda tegema nüüd,” sõnab ta. Abilinnapealt jääb küsimata, kas kolmapäevase traagilise õnnetuse järel lasteaias plaanib linn eelarvet muuta.
Samuti see, kas ja kes peaks võtma poliitilise vastutuse.
