TÄISMAHUS: Kolmandiku koolide-lasteaedade elektrisüsteem on vigane
Tänavu oktoobri lõpus süttis Lool Pääsupesa lasteaias elektrikilp. Õnneks märgati kilbist tõusvat suitsu ruttu, lapsed evakueeriti ja kiiresti saabunud päästjad kustutasid kilbi. Keegi viga ei saanud, pääseti ehmatusega. Septembrikuus süttis Ida-Virumaal Sinimäe kool, mis põles ahervaremeks. Keegi viga ei saanud, õnnetus päädis vaid suure majandusliku kahjuga. Tulekahju põhjus pole siiani teada, sest ekspertiis alles käib, kuid koolijuht on varem Eesti Päevalehele öelnud, et peab tulekahju tõenäoliseks tekkepõhjuseks vigast elektrisüsteemi.
Tehnilise järelevalve amet (TJA) koostas selle aasta algul suure, kogu Eestit hõlmava analüüsi lasteasutuste elektripaigaldiste ohutuse kohta. Lihtsamalt öelduna uuris amet, kas Eesti koolide-lasteaedade elektrisüsteemid on korras, ja selle tulemusel selgus, et 35% kõigist lasteaedadest-koolidest ei vasta elektriohutusnõuetele. Seega on enam kui kolmandikus Eesti lasteasutustest risk, et mõni laps saab ligi veaga elektriseadmele või tekib süsteemis rike, mis võib viia kahjutuleni.
Maakonniti on lasteaedade-koolide elektriohutus väga erinev. Riigi keskmisena on korras 65% koolide-lasteaedade elektriohutus, aga käärid on kohati väga suured (vt kõrvalolevat graafikut). Kummalisel kombel on kogu riigi elektriohutuse vaeslapseks Tallinn: pealinnas vastab elektriohutus nõuetele vaid veerand koolidest-lasteaedadest. Tõsi, Tallinnas on tervelt 200 kooli ja lasteaeda, mille korrashoid nõuab kahtlemata palju raha, kuid see-eest on Tallinn ka riigi suurim linn, mille eelarve on aasta-aastalt kasvanud. Elektriohutuse jaoks pole piisavalt raha jätkunud.
Mure edasilükkamine
Ohutusnõuded pole midagi ennekuulmatut. TJA kodulehel on kirjas nende puuduste nimekiri, millest vähemalt ühe esinemise korral ei saa lasteaed või kool tehniliselt kontrollilt korrasoleku tunnistust. Nimekirjas on kümmekond olulisemat viga, nende seas näiteks puudulik isolatsioon või liigvoolukaitse ja tegemata mõõdistustööd.
Üllatav on see, et Tallinn ise puudusi ei tunnista. „Elektriohutuse seadusest tulenevalt elektripaigaldiste tehnilise kontrolli nõue tekkis 2007. aastal ja [---] kontroll tuleb teostada viie aasta jooksul. Käesoleva aasta lõpuks täitub viieaastane periood, kuid kõiki uusi elektripaigaldiste tehnilisi kontrolle pole jõutud veel teostada,” vahendas Leini Jürisaar Tallinna haridusametist. „Eelarves on ohutuse tagamiseks vajalikud vahendid ette nähtud, täpsem summa selgub 2013. aasta I kvartali jooksul.”
Mõlemad väited on kummastavad: kuidas on võimalik, et eelarves pole sellise tähtsa asja jaoks praeguseks suudetud summat määratleda? Meenutagem, et tuleva aasta eelarve on juba koostatud ja volikogu menetluses.
Teiseks hämmastab TJA spetsialiste linna väide, et elektriohutuse kontrolli nõue on midagi uut, millele pole veel jõutud reageerida. „Esimene elektriohutusseadus hakkas kehtima 1999. aastal. Juba selle alusel kehtestati nõue, et nii kasutusele võetavates kui ka kasutuses olevates elektripaigaldistes tuleb teostada täiendav kontroll. Seega ei ole Tallinna haridusameti väide, et tehnilise kontrolli nõue tekkis alles 2007. aastal, õige. Korralist tehnilist kontrolli oleks pidanud teostama pidevalt vastavalt paika pandud perioodilisusele,” kinnitas TJA ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist Meelis Kärt.
TJA heidab Tallinnale ette ka probleemi edasilükkamist. „Oleme Tallinnaga pidanud elektripaigaldiste olukorra üle kirjavahetust juba 2009. aastast ja suhelnud nii linnavalitsuse kui ka haridusametiga, aga haridusamet suunab ettekirjutused lasteaedadele edasi ja meile tundub, et lasteaedadel endil pole ei võimu ega vahendeid, et ettekirjutusi täita,” ütles TJA tööstusohutuse teenistuse juhataja kohusetäitja Kaur Kajak. Sealjuures lisas ta, et seekord on Tallinn andnud lubaduse, et tuleva aasta esimeseks septembriks on kõik linna lasteasutuste elektrisüsteemid ohutud. „Teeme kõik endast oleneva, et nimetatud tähtajaks kõikides lasteaedades elektripaigaldiste tehniline kontroll vajalikule tasemele viia ja ilmnenud puudused ja rikked kõrvaldatakse,” kinnitas ka Jürisaar.
Eeskujulik Kohtla-Järve
Eesti suuruselt teises linnas Tartus on lasteaedade-koolide elektriohutuse seis parem kui Tallinnas, kuid siiski on Tartus täiesti korras vaid kolmandik lasteasutustest. „Tegelesime Tartus sel aastal koolide ja lasteaedade elektripaigaldiste kontrolli ja puuduste väljaselgitamisega küllaltki aktiivselt ja osaliselt õnnestus ka puudusi kõrvaldada. Ligikaudu kolmandikus koolides-lasteaedades on paigaldis korras ja sellekohane tunnistus väljastatud,” ütles Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse juhataja Priit Metsjärv. „Lisaks on mitmeid maju, kus tunnistus on väljastatud mitte tervele hoonele, vaid mingile hoone osale. Mitmetes asutustes kontrolltoimingud aga alles käivad ja kaardistatakse paigaldiste tehnilist seisukorda.”
Ka Tartu püüab tuleval aastal olukorda parandada. „Uue aasta algul selgub, kui palju puuduste kõrvaldamine maksma läheb. Tulevasse aastasse on planeeritud mitmed tööd, kuid nende lõplikku summat praegu öelda ei oska,” lisas Metsjärv.
Heade näidetena torkavad lasteaedade ja koolide ohutuse analüüsis silma linnadest Kohtla-Järve ja maakondadest Järvamaa. Kuigi mitte kõige jõukam linn, on Kohtla-Järve suutnud ohutuse tagada lausa kõigis oma enam kui 20 lasteaias ja koolis. Järvamaal on üle 40 lasteaia ja kooli, neist 90% on korraliku elektrisüsteemiga. „Tõenäoliselt on Kohtla-Järve ja Järvamaa positiivse näitaja taga see, et kohalikud omavalitsused on endale teadvustanud asja olulisust ja seetõttu on paigaldised korras hoitud,” selgitas TJA pressiesindaja Anu Võlma.
Tehnilise järelevalve ameti analüüs näitas muu hulgas sedagi, et paljuski on puudujäägid tingitud kas teadmatusest või hoolimatusest.
„Kui analüüsi tulemused algul kätte saime, tundus, et olukord on halb: pooltes [lasteasutustes] ei olnud elektripaigaldised korras. Positiivne on aga see, et üksnes teabe küsimise peale tegi 15% lasteasutusi oma elektripaigaldised korda,” ütles järelevalve ameti tööstusohutuse teenistuse juhataja kohusetäitja Kaur Kajak.
„Rõõmustab ka see, et enamiku omavalitsustega oleme saavutanud kokkulepped: kui ka praegu raha ei ole, siis tehakse [korda] järgmise aasta lõpuks. Järgmise aasta septembriks prognoosime, et 80% lasteasutuste elektripaigaldisi vastavad nõuetele,” lisas ameti ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist Meelis Kärt.
