TÄISMAHUS: Kipsis käega eakas naine käis kolm päeva EMO-s operatsiooni ootamas
Ain Relo 65-aastasel abikaasal oli teisipäeval tarvis minna Tartusse. Veidi enne kella viit hommikul starditigi Vääna-Jõesuust Tallinna bussijaama poole. „Koduväravast väljas oli tee sula järel jääs, kerge lumekirmega kaetud. Abikaasa libises ja kukkus. Ta tõusis üles, parem käsi randmest kõver. See lõi kohe ümbert paiste,” kirjeldas Ain õnnetut juhust, mis muutis nad Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) igapäevasteks külalisteks.
Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) pandi samal päeval käsi ajutiselt kipsi. Aini abikaasa käsi on aga siiani kõver, sest kolm päeva tundidepikkust erakorralise meditsiini osakonnas ootamist ei ole teda operatsioonisaali viinud.
„Tulge homme tagasi”
„Nüüd olen kodust sõitnud neli korda edasi-tagasi, kokku 200 kilomeetrit, endal aastaid 75. Kulutan enda ja teiste aega, närve ning raiskan bensiini. Tundub, et vältimatu abi osakonnas pole nii väikeste asjade jaoks kohta. Neli arsti on oma tööajast kätt vaadanud ja öelnud, et tulge homme tagasi. Proua küsis, kas võib teise haiglasse minna, aga sealgi ei võeta vastu mujal pandud kipsiga patsiente,” lausus Ain.
Õnnetuse päeval jõuti EMO-sse kell pool kuus hommikul. „Võtsime numbri, käisime registratuuris ja meil paluti oodata. Ootasime üle tunni, siis tehti röntgenpilt. Arst proovis kätt paika tõmmata, aga ei õnnestunud. Abikaasa minestas ja käsi pandi ajutisse kipsi hoiatusega, et nüüd tuleb operatsioon teha. Paluti kell 11 tagasi tulla,” ütles Ain.
„Käisime vahepeal kodus, kus süüa ei tohtinud. Läksime siis tagasi, võtsime numbri, vormistati paber, ootasime. Tuli arst ja raputas pead, et temal plaaniliste operatsioonide kõrvalt aega ei ole. Soovitati järgmisel päeval tagasi tulla,” võttis ta esimese päeva kokku.
Kolmapäev jätkus samas rütmis. Hommikul läks vanapaar Mustamäele kohale enne kella kaheksat. „Võtsime jälle registratuurist numbri, kirjutati veel üks paber. Ootasime paar tundi ning pärast kümmet võttis meid vastu juba kolmas arst,” rääkis Ain. Läbivaatusruumis kordus tema sõnul vana muster: vaadati paberit ja raputati pead, et aega ei ole, kuna tähtsad operatsioonid on ees. Soovitati tulla järgmisel päeval.
Haigla palub vabandust
Neljapäeva hommikul läks vanapaar jälle varakult kohale. „Number, paber, ootamine paar tundi. Kuskil poole 11 paiku kohtusime neljanda arstiga. Too vaatas pabereid ja nentis, et aega pole, tulge homme. Palusime mingisuguse aja määrata, et kaua siis niimoodi võib. Valesti fikseeritud kipsis käsi ju valutab. Öeldi: helistage laupäeval, võibolla siis on aega,” lausus Ain.
Regionaalhaigla ortopeediakeskuse juhataja doktor Ants Kass kinnitas, et nimetatud patsient vajab lõikust ning sellega on kursis kõik valveortopeedid. „Praegu olime sunnitud operatsiooni edasi lükkama operatsioonitoa suure koormatuse tõttu. Tegu on väga kahetsusväärse juhtumiga – haigla palub patsiendilt vabandust viivituse ja ebameeldivuste pärast,” lausus ta.
Kassi sõnul pole see tavapärane praktika, et luumurru korral palutakse EMO osakonnas operatsioonivõimalust ootamas käia. „Operatsioone tehakse näidustuse alusel. Esmalt peavad operatsioonile pääsema hulgitraumadega ning lahtiste luumurdudega patsiendid. Libedusest tingitud traumade tõttu teevad ortopeedid igas valves vähemalt kümme erakorralist operatsiooni. Sellest hoolimata jääb kahjuks iga päev eelnevatest valvetest haigeid ootele,” lisas ta.
Eile määrati vanadaamile uus operatsiooniaeg, mis on nädal pärast kukkumist.
Eelmisel nädalal, 31. detsembrist 7. jaanuarini pöördus PERH-i erakorralise meditsiini osakonda 1673 patsienti, kellest 15% ehk 253 inimest jäi haiglaravile. Kiirabiga toodi haiglasse kolmandik ehk 533 inimest.
Keskmiselt pöördub EMO-sse ööpäevas 55 traumadega patsienti. Aasta esimesel päeval vajas abi 71 traumapatsienti, 2. jaanuaril 63 ja 6. jaanuaril 65. Trauma põhjusteks oli umbes pooltel juhtudel libeduse tõttu kukkumine. Neil päevil pikenesid PERH-i EMO-s järjekorrad rohkem kui kolmetunniseks.
