TÄISMAHUS: Iraani opositsiooni juht otsib Eestist tuge
Iraani vastupanuliikumise juht Maryam Rajavi räägib Iraani demokraatlikust tulevikust.
Eile õhtul saabus Eestisse Iraani opositsiooni ja vastupanuliikumise juht Maryam Rajavi. Ta osaleb konverentsil, mille korraldab riigikogu toetusrühm „Inimõiguste ja poliitiliste vabaduste eest Iraanis”.
Iraani demokratiseerimist pooldavat vastupanuliikumise presidenti võttis lennujaamas vastu üle saja loosungeid skandeeriva toetaja, kes olid saabunud peamiselt Skandinaavia riikidest.
Iraani rahvusliku vastupanuliikumise välispoliitika komitee liikme Shahin Gobadi sõnul on Iraan oma inimõiguste olukorra, tuumaprogrammi ja terrorismiga jõudnud murdepunkti ning käes on aeg ajada teist poliitikat. „Meie sõnum on lihtne: mullad ei esinda Iraani rahvast. Rahvas tahab režiimi muutust. Ja seda ei taheta praeguse valitsuse läänega lepitamise ega sõjalise invasiooni, vaid vastupanu toetamise kaudu,” ütles Gobadi.
Rajavi kümnepunktine plaan käsitleb paljuski just seda, mida ka lääs sooviks Iraanis näha: sõna- ja väljendusvabadus, internetivabadus, surmanuhtluse kaotamine, süütuse presumptsioon, igakülgne sooline võrdõiguslikkus, riigivõimu ja kiriku lahutamine, tuumarelvadest loobumine.
Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ütles, et kui alguses võitles vastupanuliikumine režiimi vastu relvadega, siis juba üle tosina aasta peetakse rahumeelset võitlust. Europarlamendi saadiku arvates ei ole kellelgi teisel Euroopa parlamentides nii suurt toetust kui Rajavil, ka tema korraldatud meeleavaldused on olnud suurimad, mida Kelam on näinud.
Viimasel, juunikuus toimunud Pariisi üritusel osales üle 100 000 inimese.
Põhjuseid, miks Rajavi õilsad kavatsused on seni leidnud siiski tagasihoidlikku poolehoidu, peitub Kelami arvates osalt selles, et liikumine oli Bill Clintoni USA valitsuse ja Iraani juhtide vahelise kokkuleppe tõttu mustas nimekirjas.
Puhtad paberid
„Nüüd on neil USA-s jälle puhtad paberid, kolm aastat tagasi on Euroopa Kohus võtnud nad mustast nimekirjast maha. Me ei tea loomulikult nende eest vastutada, aga seni ei ole nad valetanud, on andnud õigeks osutunud informatsiooni ja on näidanud üles tänulikkust,” lausus Kelam ja tuletas meelde, et just vastupanuliikumine avalikustas kümme aastat tagasi Iraani tuumaprogrammi. Seega oleks Kelami arvates vastupanuliikumise poliitiline toetamine tark investeering.
Ka homset Iraani-teemalist konverentsi korraldav riigikogu liige Juku-Kalle Raid kinnitas, et vähehaaval hakkab Rajavi liikumise poolehoid suurenema.
„Kõige parem, mis meie neile anda saame, on lihtsalt toetus, elementaarne toetamine,” nimetas Raid võimalust, kuidas Eesti saaks vastupanuliikumist aidata.
Rajavi esindab tema sõnul iraanlasi, kellel on õnnestunud põgeneda oma kodumaa režiimi eest, mis on kümnete aastate jooksul hukanud üle 120 000 vastupanuliikumise liikme või toetaja.
„Tema programm Iraani tuleviku kohta on selline, millega minu arvates oleks lääneriikidel mõistlik koostööd teha,” arvas Raid.
KES TA ON
Maryam Rajavi
Rajavi on sündinud 1953. aastal Teheranis.
Ta on omandanud Teherani tehnikaülikoolist metallurgiaalase hariduse.
Aktivistiks hakkas ta juba ülikooliõpingute ajal. Eri režiimid on hukanud kaks tema õde.
1980. aasta parlamendivalimistel sai ta ametlike valimistulemuse võltsimise kiuste veerand miljonit häält. Ta organiseeris rahumeelseid meeleavaldusi, millest üks lõppes 1981. aasta juunis sellega, et riigivõim tappis sadu ja vangistas tuhandeid inimesi. Aasta hiljem lahkus ta Prantsusmaale ja valiti üsna pea vastupanuliikumise juhiks.
Iraani rahvusliku vastupanuliikumise nõukogu (NCRI) asutati 1981. aastal ja tegutseb eksiilparlamendina. NCRI-sse kuulub 500 liiget, sealhulgas Iraani eri vähemuste esindajad. Täpselt poole nõukogu liikmetest moodustavad naised.
