Egiptus on jäänud ilma kolmandikust turistidest, sealhulgas neljast lennukitäiest Eesti puhkajatest
Aastaid oli Egiptus ja selle kuurordid eestlaste seas kõige populaarsem talvine reisisihtkoht, sest niivõrd lähedalt päikest ja soojust taskukohase hinnaga ei saa. Kuid mitte enam. „Turiste on siin väga vähe,” sõnas ühe Eesti reisifirma Egiptuse-esindaja. „Eelmistel aastatel tuli siia palju Venemaa tšartereid, kuid need on nüüd väga väheseks jäänud ja ka eestlasi ei tule enam nii palju.”
Eelmise aasta algusest lõõmav revolutsioonileek on sulatanud eestlaste tungi Egiptusesse sõita märgatavalt.
Lisage siia nädala eest eestlaste bussi teesulgu jäämine, Sharm el Sheikhi turul risttulle jäänud turisti surm möödunud nädalavahetusel ja näete turismifirmade kurba perspektiivi, kus eestlaste päikesejanu rahuldamiseks peab hakkama uusi sihtkohti leidma.
„2010. aasta hooajal startis Eestist Egiptusesse kaheksa lennukit nädalas, aga hetkel sõidab kokku vaid neli lennukit,” tõdes Novatoursi tegevjuht Andree Uustal. „Vaadates Egiptuses toimunud sündmusi – rahutused 2011. aasta alguses, hairünnakud kuurortides, Egiptuse poliitiline ja majanduslik ebastabiilsus – leiame peamised põhjused, miks reisijate arv ligi 33 protsendi võrra on vähenenud.”
Ka Eesti reisisõprade kohustusliku lugemis- ja kirjutamisvara hulka kuuluv reisiportaal trip.ee sisaldab ülevaateid, mis ilmselt kellelegi eriti kutsuvad ei tundu. „Nii Naama (rand – D.L.) kui ka vana turg on turistidevaesed, õhtuti tuleb kohati jalutada sadu meetreid kaugemates soppides, kui mõnda (turisti – D. L.) kohtad,” kirjutas üks äsja Sharm el Sheikhist naasnud eestlane.
„Kaubanduspindu on ikka hea hulk maha jäetud, ka teenindus on hotellides kõvasti langenud ja läinud ikka väga säästurežiimile üle.”
Kairo ekskursioone väldivad meeleavalduste tõttu ka teised turismifirmad. Teetõkked omakorda sunnivad vältima pikemaid teekondi maad mööda. Alternatiiviks oleksid rongid, ent Ülem-Egiptuses on juba olnud juhtumeid, kus demonstrandid on tõkestanud rongiliikluse, mis seab ka selle liikumisviisi turvalisuse kahtluse alla.
Kairos töötav Eesti Egiptuse-suursaadik Paul Teesalu tunnistab, et käimasolev poliitiline üleminekuperiood on toonud seni stabiilsesse ja vähese kuritegevusega Kairosse märgatavaid muutusi. „Möödunud aasta 25. jaanuaril alanud meeleavaldused ei ole president Mubaraki tagasiastumise järel lakanud, vaid on kestnud küllaltki regulaarselt tänase päevani,” selgitas Teesalu. „Kuna protestiaktsioonid on suunatud muu hulgas ka politsei vastu, siis on politsei võime korda pidada silmanähtavalt nõrgenenud.”
Teesalu hindab turismipiirkondade olukorda siiski võrdlemisi turvaliseks, sest viimaste aastate jooksul pole olnud otseseid rünnakuid kuurortide või turistide vastu. Pealegi turvab kuurorte turismipolitsei, samuti tuleb läbida sõjaväe kontrollpunkte. Küll on kuurortides esinenud turistide röövimist ja ka kohalike elanike omavahelist arveteklaarimist, milles on kannatada saanud ka turistid. Läinud nädalavahetuselgi jäid hukkunud Prantsuse kodanik ja haavata saanud Saksa kodanik kohalike arveteõiendamisel risttule alla.
„Samas on revolutsioonile eelnenud kümnendi jooksul Egiptuse kuurortides toimunud rida ohvriterohkeid terrorirünnakuid: 2004. aastal toimusid pommirünnakud Tabas, 2005. aastal Sharm el Sheikhis, 2006. aastal Dahabis, 2009. aastal teatas Egiptus terrorirünnaku ärahoidmisest Siinail,” loetles Teesalu. „Toonast ja praegust olukorda võrreldes on siiski üks oluline erinevus: kui toonased rünnakud olid põhjustatud poliitiliste nõudmistega terroristide poolt, siis praegused intsidendid on põhjustatud peamiselt ebastabiilsest majanduslikust olukorrast. Islamiterrorismi ohtu peetakse revolutsiooni järel koguni väiksemaks, sest nende rühmituste peamine vastane, Mubaraki režiim, on langenud vägivallatute vahenditega.”
Miljardid saamata
Egiptuse majandusele oli turism aastaid üks olulisemaid tugitalasid, mis hoolimata Luxori veresauna, 11. septembri terrorirünnaku ja hilisemate pommirünnakute tekitatud langustest järjest ülespoole rühkis. Tipphetkedel küündis turismisektori sissetulek kümne miljardi euroni ja turismiäris sai tööd kaheksandik Egiptuse töötajaid. Kuid viimase aasta sündmused on neid arve märgatavalt vähendanud. Suurbritannia ajalehe Guardian hinnangul võib turiste praegu olla tipphetkede 11 miljonist ligi poole võrra vähem. Lehe andmeil on Egiptuse riik ise teatanud, et turistide arv on 32 protsenti vähenenud ja saamata on jäänud kolm miljardit eurot.
„Me elame hetkel üle enneolematut kriisi selle sektori ajaloos,” vahendab Guar-dian Egiptuse turismiministrit Mounir Fakhry Abdel Nouri. „Me oleme olnud vastamisi turismikriisidega ühekordsete juhtumite, nagu Luxori veresauna järel, kuid praegune olukord on erinev, kuna revolutsioon kestab.”
Teesalu sõnul on revolutsiooni tagajärjel kannatanud kogu Egiptuse majandus, mitte ainult eri hinnangutel 30–45 protsenti vähenenud turism. „Välisinvesteeringute sissevool on peatunud, raha liigub riigist välja, Egiptuse riigivõlg suureneb ja riigieelarve on märkimisväärse defitsiidiga,” sõnas Teesalu. „Keskpanga valuutareservid on kiires tempos vähenenud ja tänaseks on riigi kulutusteks läinud üle poole keskpanga valuutareservidest, mis 2010. aasta lõpus olid 36 miljardit USA dollarit.”
See on viinud Egiptuse olukorrani, kus keskpank ei suuda ilma uute välistoetuste või -laenudeta hoida Egiptuse
naela taset. See omakorda toob kaasa kursi nõrgenemise välisvaluutade suhtes ja inflatsiooni, mis lööb kõige valusamalt vaesemat elanikkonda. „Kuna Egiptus impordib suurema osa oma toiduainetest, eriti leivaviljast, võib see kaasa tuua toiduainete nappuse ning uued rahutused,” nentis Teesalu. „Juba praegu on probleemid maapiirkondade varustamisel mootorikütuste ja majapidamisgaasiga. Olukorra muudab riigi jaoks raskemaks see, et elanikkond on harjunud subsideeritud leiva ja mootorikütuste hindadega ning praegu kulub erinevate subsiidiumite peale veerand riigieelarvest, teine veerand läheb riigivõla teenindamiseks.”
Uued lemmikud
Peale selle on Egiptuses Vahemere-äärsele maale kohaselt ka hiiglaslik, ligi kuuele miljonile elanikule tööd pakkuv avalik sektor. Igal aastal astub Egiptuse tööturule ligikaudu miljon uut töötajat. Neile töö pakkumiseks peaks riigi majanduskasv olema seitse protsenti aastas, ent see piirdub seni paari protsendiga. „See süvendab rahvastiku kiire kasvu tingimustes lähiperspektiivis noorte töötusega seotud probleeme,” selgitas Teesalu.
Süvenevad majandusprobleemid tähendavad omakorda, et Egiptuse turvalisus jääb küsitavaks: Egiptuse üleüldise olukorra paranemata jäädes võib revolutsioonist indu saanud kohalik rahvas oma soovidele tõsisemat tähelepanu tõmmata ka turiste kimbutades. See on põhjustanud muudatusi ka turismifirmade ja reisijate seas. Näiteks on eestlaste lemmikreisikohaks saanud Türgi.
Turismifirmad omakorda ei kavatse ka Egiptusesse soodsamaid reise pakkuma hakata, sest sooje maid ja randu leiab ka mujalt. „Peredega reisijad on hakanud otsima Egiptuse reisidele alternatiive ja populaarse Tenerife kõrval on kliendid avastanud ka Iisraeli reisid märtsikuus ja India Goa piirkonna,” lausus Novatoursi tegevjuht Andree Uustal. „Samas nihutasime oma suvehooaega veidi varasemaks ja alates 5. aprillist saab reisida juba ka Türki, mis on eelnevatest aastatest kolm nädalat varasem.”
Välisministeeriumilt Egiptuse-huvilistele
Ohutuse huvides on soovitatav vältida kõiki meeleavaldusi ja rahvakogunemisi. Kõige kindlam on püsida oma hotelli territooriumil. Pole soovitatav reisida turismikuurortidest väljapoole, sest endiselt esineb maanteedele teetõkete püstitamist. Seetõttu võib linnade vahet reisimine osutuda ohtlikuks. Eesti turistidel tuleks järgida reisikorraldajate ning kohalike ametivõimude korraldusi ja soovitusi.
Enne reisi on soovitatav end registreerida välisministeeriumi kodulehel, seda ka juhul, kui kasutatakse reisibüroo teenuseid. Samuti ei ole soovitatav ringi liikuda pimedal ajal, sest sagenenud on vargused ja kallaletungid. On sagenenud naisterahvaste ründamine, mistõttu ilma meessoost saatjata liikuda võib olla ebaturvaline. Väljaspool rannakuurorte on soovitatav riietuda kohalikke tavasid arvestades.
Ei ole soovitatav ringi liikuda pimedal ja öisel ajal, sest sagenenud on väikekuriteod ja turistide vastu suunatud vägivald. Seetõttu soovitame tavapärasest ettevaatlikum olla ka turismikuurortides. Samuti on karta, et hoogustub organiseeritud kuritegevus.
Säilitage suurem ettevaatlikkus ka kirikute, kloostrite ja kaubanduskeskuste ümbruses. Samuti tuleks tavapärasest ettevaatlikum olla kohtades, kus viibib palju välismaalasi.
Tõsisemad intsidendid Egiptuse turismis
Luxori veresaun. 17. novembril 1997 ründasid automaatrelvade ja nugadega varustatud islamiterroristid Luxoris asuvas Deir el Bahri templis turiste. Kuue turvatöötajateks maskeerunud terroristi kätte jäi lõksu 62 turisti. 45 minutit kestnud tapatalgute käigus hukkusid kõik lõksu jäänud turistid, kelle seas oli viieaastane Suur-
britannia kodanikust tüdruk, 36 Šveitsi kodanikku ja mitu Jaapanist mesinädalatele saabunud noorpaari. Seejärel kaaperdasid ründajad bussi, kuid sattusid relvastatud turismipolitsei ja sõjaväe kontrollpunkti. Järgnenud tulevahetuses sai üks terrorist vigastada ja ülejäänud põgenesid mägedesse, kus tõenäoliselt sooritasid enesetapu. Rünnak oli nii võigas, et isegi rünnaku korraldanud rühmituse juhatajad distantseerisid end sellest. Organisatsiooni juhi Rifai Taha sõnul oli tahetud turiste ainult pantvangi võtta.
Siinai rünnak. 2004. aasta oktoobris plahvatas kolm pommi Siinai poolsaarel Iisraeli turistide seas populaarsetes hotellides. Hukkus 34 inimest ja 171 sai vigastada. Iisraeli luure oli rünnakutest teadlik ja hoiatas oma riigi kodanikke juba septembris. Paljud jätsid seetõttu piirkonda minemata ja hotellid polnud nii rahvarikkad kui tavaliselt.
Sharm el Sheikhi rünnakud. 23. juunil 2005 ründasid enesetaputerroristid populaarse turismisihtkoha keskturgu ja hotelle. Egiptuse revolutsioonipäevaks planeeritud rünnak oli suunatud populaarsetele turismikohtadele, et turismisektori sissetulek väheneks. Eesmärk saavutatigi, sest rünnakute järel tabas piirkonda ulatuslik puhkuste katkestamise laine. Rünnakus hukkus eri andmeil 64–88 inimest.
