Nüüd on selgunud, et leid on hoopis haruldasem, kui algul paistis: tegu on ilmselt Eesti vanima nii suures osas säilinud laevaga. Tallinna tehnikaülikooli teadlaste tehtud süsinikdateerimine näitas, et laev ehitati aastatel 1210–1280. Vanem on vaid Salme muinaslaev, kuid sellest on säilinud üksnes neediread. Praegu Tallinnas meremuuseumi hoidlas paremaid aegu ootava Tallinna laeva puit aga tundub vähemalt võhikule sama hea kui uus.

„See on tähelepanuväärne leid,” rääkis muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. „Meie meresõidu koha pealt on ka see väga oluline leid, sest Läänemeri on üsna piiritletud veekogu ja kui meilt midagi leitakse, siis võib see loomulikult olla seotud siin ümber olevate maadega. Iga selline leid on seega ka rahvusvahelise tähtsusega.”

Laev jääb salapäraseks

Kuigi on selge, et leid on oluline ja erakordne, pole suurt rohkem kahjuks teada. Avastatud laevast toodi maapinnale vaid üksikud tükid, ülejäänu on endiselt nelja meetri sügavusel.
„Raske on midagi öelda, sest detailsemaid uuringuid pole veel tehtud,” nentis Roio. Vaneminspektori sõnul saab olemasolevat materjali vaadeldes öelda ainult seda, et laev oli ilmselt paarikümne meetri pikkune. Aga milline ta täpselt oli, kus valmistati ja miks uppus — need küsimused on vastuseta. „Me teame vaid seda, et seal, kust laev leiti, oli tollal merelaht. Lähedal oli ka Härjapea jõe suue,” selgitas Roio.

Põnevat uurimismaterjali jaguks, sest praeguste andmete põhjal oletatakse, et laevast on säilinud lausa üle poole. „Nelja meetri sügavusel märja mereliiva sees on head tingimused säilimiseks ja puit on siiani üsna heas seisukorras,” märkis Roio.

Edasised uuringud on aga küsimärgi all, sest pole ei raha, inimesi ega ka tehnikat. „Loomulikult peaks edasi uurima. Meil ei ole uuritud ühtegi sellest ajast pärinevat laevavrakki ja kui on uurijaid ja ressursse nii uurimiseks kui ka konserveerimiseks, siis tuleks kõne alla ka laeva väljakaevamine,” ütles Roio.

Lähiajal võetakse laev kaitse alla, mis annab võimaluse teha uurimistöid hiljem, kui selleks tekib ressursse. „Kui laev välja tõsta, siis peab mõtlema kiirelt konserveerimisele, sest kui keskkond muutub, hakkab see kohe lagunema,” rõhutas meremuuseumi varahoidja Arvo Saar.


Eesti on rikas laevaleidude poolest

Salme laevad, 8. sajand

2008 avastati Saaremaal Salme alevikust kahe muinasaegse laevamatuse jäänused, mis esemete põhjal dateeritult pärinevad 8. sajandist. Soomes tehtud analüüside järgi on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast. Laevade puit on peaaegu hävinud.

Pärnu koge, 13.–14. sajand

Pärnu kogeks ristitud laeva pardatükk avastati 1990 Pärnu jahisadama ehituse käigus. Arvatavalt 24 meetri pikkusest laevast on alles vaid üks pardatükk, ülejäänu on ilmselt kaiehitiste alla jäänud. Alus dateeriti 14. sajandisse ja tegu on ainsa omalaadse laevaleiuga Läänemere idarannikul.

Maasilinna laev, 16. sajand

1985. aastal leiti Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese väina põhjast, Maasi ordulinnuse välisreidilt tundmatu laeva vrakk. Laeva jäänused tõsteti üles ja konserveeriti. Laev dateeriti 16. sajandi keskpaika ja teada on ka see, et 16–17-meetrine kaubalaev on valmistatud Eestis. Säilinud vrakiosa on umbes kümme meetrit pikk ja 5,5 meetrit lai.

Mis lebab Matsalu lahes?

Merearheolooge erutavad aeg-ajalt Matsalu lahest leitavad laeva detailid, mis viitavad keskaegsele laevale. Arheoloog Vello Mäss on avaldanud arvamust, et Matsalu lahe põhjas võib olla Pärnu kogest suurem 13.–14. sajandi hansalaev. Täpsemaid uuringuid pole siiani olnud võimalik teha.