TÄISMAHUS: Autisti näpuosavus – noor tipptikkija vaimustab oma kiiruse ja täpsusega

Kui Eestis kuulutataks välja kiirus- ja täpsustikkimise meistrivõistlused, oleks Martin Kiis kindlasti laureaatide hulgas. Milline näpuosavus! Martini sõrmed, nõel pihus, käivad sama kiirelt kui Singeri õmblusmasin. Ta ei vaata oma tikandi poolegi. Silmad seiravad hoopis paberil olevat kavandit. Nii võiks ju tikkida eluaeg seda tööd teinud eakas vanaema. Aga siin istub laua taga hoopis noor mees. Selline pilt avaneb Tammistu perekeskuses Tartumaal.

Viuh-viuh, liigub nõel, mulinee taga. Laud on täis eri värvides niite, mida tuleb hoolega vahetada, et kangale sündiv pilt võimalikult täpne saaks. Ja seejuures peab hoolega ka kavandit lugema, sest iga millimeetrinegi eksimus või piste valesse kohta võib kogu töö rikkuda.

Poolteist kuud varem olid Viljandi naivismimuuseumi, Kondase keskuse perenaised aga väga elevil, kui juhatasid aina uusi uudistajaid Martini tööde näitusele. Nad pidid kümneid kordi selgitama, et näitusel pole välja pandud mitte fotod, vaid tikandportreed, igaüks koosnemas kümnete niidivärvide virvarrist, kümnete tuhandete täpsete pistete armaadast. Ja neid, kes nina vastu taieseid uudistasid, aina jätkus.

Vaevaline suhtlus

Ent Martin pole tavaline noormees. Ta on autist – ei räägi peaaegu üldse, suhtlus ümbritsevaga on vaevaline, mis ei sega aga lugemist, kirjutamist ega arvuti abil suhtlemist.

Martini ema Siiri sai poja erilisusest teada siis, kui väike poiss ei hakanud rääkima. Kahe ja poole aastaselt diagnoositigi tal autism. Dirigendiharidusega ema pole töötanud päevagi oma valitud erialal, vaid on elu paljuski pühendanud Martinile, kelle eest ta maailmaga suhtleb.

Niidi ja nõela käeshoidmise sai Martin selgeks juba kümneaastaselt. Alguses ostis ema poest lihtsamaid tikkimiskomplekte ja Martin, kellele autismi tõttu sobivadki rutiinsed täpsed tegevused, haaras nõela ning hakkas pihta. Aastatega muutusid mustrid aina keerulisemaks.

„Mis siin imestada ta portreede üle,” sõnab pühendunud ema tagasihoidlikult. „Kui oled ikka üht tegevust korranud nii kolmteist aastat, pea igal päeval, siis tulevad ka meistrioskused.”

Kuna Martini tikkimistaibukus aina kasvas, jäi talle väheks tavalistest poes pakutavatest tikandiskeemidest. Uusi väljakutseid aitavad luua ema tuttavad, kes skaneerivad fotod arvutisse ja lasevad spetsiaalsel programmil pildi koos värvilahendusega tikkimisskeemiks kujundada. Siis jääb vaid niit nõela taha ja nõel lendama panna. Martin tikib kuni neli tundi päevas, ühe portree valmimiseks kulub tal paar kuud.

Ebaselge tulevik

Sel aastal lõpetab Martin suletava Vana-Antsla kutsekooli. Mis saab aga edasi ja kuidas peaks elama noormees, kes on küll näpuosav, aga mitte ise eluga hakkama saaja? Ema Siiri pikki plaane ei tee. Kuid usub, et niikaua, kuni ta on elus, pole Martini elul häda midagi. Kui erivajadused, näiteks pidev vajadus täiskasvanu juuresoleku järele, välja arvata.

Praegu on Martin praktikal Tammistu perekeskuse tööharjutuskeskuses, mida veab eraõiguslik Eesti Agrenska Fond, mille eesmärk on olla nüüdisaegne puudega lastele, noortele ja nende peredele suunatud nõustamis- ja arenduskeskus. „Tulevikus saame Martinile siin pakkuda kolmeks päevaks nädalas töövõimalust,” selgitas fondi juhatuse liige Tiina Stelmach. Ta peab oluliseks, et Martin võiks tulevikus oma tikandite müügiga raha teenida. Et tunnetada enda vajalikkust ja saada oma sissetulekut. Juba on Martinilt suure tikandvimpli tellinud Tartu Lions Club.

Ema Siiri näeb võimalust ka Maarja küla Räpina aianduskooli õpperühmas, sest aias toimetamine istub pojale samuti. Nii puhtaid peenraid kui Martini rohimise järel pole ta iialgi varem näinud.

Autism ehk enesekesksus

Sõna autism on kasutusel olnud juba sada aastat ja tuleneb kreekakeelsest sõnast autos ehk ise.

Autiste iseloomustab emotsionaalse kontakti puudumine inimestega, tugev soov säilitada samasus rutiinis ja keskkonnas, vaimustus objektidest, mida saab peenmotoorikaga käsitleda, ning väga hea kognitiivne võimekus, mis esineb mälus ja mõningaid teste tehes.

Autismiteema tõi filmikunsti 1988. aasta linateos „Vihmamees” („Rain Man”), kus peategelaseks oli Dustin Hoffmanni kehastatud autistlik matemaatikageenius. Autistideks on peetud ka tuntud teadlasi Einsteini, Teslat ja Newtonit.