Tähelepanematud juhid seavad ohtu teele tulnud noorloomade elu

Loomatundja Aleksei Turovski sõnul on loomad ja linnud täiesti võimelised õnnelike juhtude kaudu teed ületama õppima. “Hukkuvad just noored loomad, kes on alustanud iseseisvalt liikumist ning kellel puuduvad kogemused sõidukitega kokkupuutumisest,” sõnas ta. “Üldiselt teatakse, et kevadel on loomad aktiivsemad, ning autojuhid on siis ettevaatlikumad. Kuid teine periood, millele tuleks samuti tähelepanu pöörata, on just suvepoolne sügis alates augusti keskpaigast, kui noored loomad pesakondadest lahkuvad.”

Otsivad lahendust

Tema sõnul on ohvriteks siis enamasti rebased. Turovski arvates peaks probleemiga aktiivselt tegelema nii keskkonnaministeerium kui ka maanteeamet. “Äärmiselt oluline on välja selgitada teedelõigud, kus loomade liikumine on tihedam, ning võtta seal kasutusele abimeetmed kas siis kiirusepiirangute näol või ääristada maanteed võrguga.”

Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialisti Hendrik Puhkimi sõnul on probleem tõsine ja nad otsivad sellele lahendusi. “Tallinna–Narva maantee renoveerimistööde käigus on loomade läbipääsuvõi-malusega arvestatud ning paigaldatud sellel otstarbel neli loomatunnelit,” lausus ta.

Puhkim märkis, et sellised liikumisteed on kavas rajada Tartu maanteele ning uuringud tööde alustamiseks juba käivad.

Samuti näeb Aleksei Turovski lahendust autojuhtide teadlikkuse tõstmises: kuidas teele sattunud loomadega käituda. “Kui loom on autotulede valguses, ei suuda ta teelt kõrvale põigata,” ütles ta. “Sel juhul piisaks vaid sellest, kui juht peataks auto ning kustutaks hetkeks tuled. Selle asemel, et teel olevat looma signaali või karjumisega eest peletada, aitab efektiivselt madalate helide tekitamine, kas või ajalehe krabistamine.”

Eesti maanteede kogupikkus on umbes 50 000 kilomeetrit. Kui 1927. aastal oli ruutkilomeetrisel alal 0,49 kilomeetrit maanteid, siis praegu on teedevõrk palju tihedam, küündides rohkem kui 1,05 kilomeetrini ruutkilomeetri kohta. Ka sõiduautode hulk on viimase kahekümne aasta jooksul maanteeameti andmetel üle kolme korra suurenenud.

Ööpäevane liiklustihedus suuremate linnade läheduses on ligikaudu 10 000–15 000 autot päevas mõlemas sõidusuunas. Selline liiklustihedus kujutab endast paljude loomade jaoks liikumistõket ning ühtlasi ohtu elule.

Loomad maanteel

Millised oleksid lahendused

•• Aastas hukkub Eestis maanteedel ametlikel andmetel ligi 40 põtra, üle poolesaja metskitse ja kümmekond metssiga.

•• Politsei registreerib aastas sadakond mootorsõiduki ja metslooma kokkupõrget.

Erinevad läbipääsuvõimalused

•• Ökodukt: maantee kohale rajatud loomade sild, mis on kaetud pinnase ja taimedega.

•• Viadukt: maanteeviadukt üle elupaigamassiivi võimaldab loomadel häirimatult liikuda.

•• Loomatunnel suur- või väikeulukile: olulisemaid tingimusi on, et looma silmade kõrguselt peab

läbi tunneli paistma silmapiir.

•• Võrkaiad: enamik loomade maanteeületusi on kombineeritud taradega, hoidmaks ära loomade sattumist teele ning liiklusohtlikke olukordi on kiirtee-lõike tarastatud.

•• Loomafoorid: koos taradega on mõnikord loomaradade ristumiskohtadele teedega paigaldatud nn loomafoorid.