Taastusteenust sel aastal enam taotleda ei saa

64-aastane Lidia Antonova elas 2003. aastal üle insuldi, mistõttu tema üks kehapool on siiani halvatud ning tal on suuri raskusi rääkimisega. Vanaema ja endine inglise keele õpetaja vajab iseseisvasse ellu naasmiseks taastusravi, milleks aga riigil raha puudub. 

“Tahaksin oma lastelastega rääkida,” ütleb Antonova, kes on sel aastal saanud vaid paari nädala jagu logopeediprotseduure. 

Kõigile täiskasvanud inimestele on ette nähtud 5000 krooni rehabilitatsiooniplaani tegemiseks, milleks on vaja endale määrata puue, see raha on aga selleks aastaks otsas. Eestis on kokku umbes 113 000 puudega inimest. Sealhulgas peaksid puudega lapsed saama aastas 15 000 ning käitumishäiretega inimesed 25 000 krooni eest teenuseid.

Tänavu oli kõigi nende rehabilitatsiooniks eraldatud 30 miljonit krooni. Raha sai otsa juba aasta esimeses pooles ning praegu puudub igasugune võimalus teenust saada.

Haigekassa maksab taastusravi eest kuus kuud pärast traumat, rehabilitatsiooniteenust rahastatakse sotsiaalkindlustusameti kaudu.

“Kogu see süsteem on vigane,” ütles tervise arengu instituudi projektijuht Külli Roht, kelle sõnul neelab praeguse korralduse juures lisaks muule väga suure osa rahast bürokraatia. Kõik inimesed, kes vajavad mingit sorti rehabilitatsiooniteenust, peavad tegema rehabilitatsiooniplaani. Üksnes rehabilitatsiooniplaani tegemine – milles osaleb terve meeskond spetsialiste – maksab 1800 krooni.

Ettepanek lahenduseks

“Selle summaga peab hakkama saama inimene, kes vajab tööle naasmiseks pikaajalisemat teenust. Sellest jääb neile selgelt väheks,” selgitas rehabilitatsioonikeskuse Adeli Eesti juhataja Riina Kallaste. “Näiteks Antonova vajaks taastuseks üheaegselt nii tegevusteraapiat, füsioteraapiat kui ka psühholoogi ja logopeedi abi,” ütles Kallaste.

Roht näeb lahendust selles, et otsustamine, mida iga konkreetne inimene vajab, läheks üle omavalitsuste tasandile ning inimesele määratakse teenused täpselt vastavalt tema vajadustele.

Otsustajad koolitusele

•• “On tõsi, et praegu saavad teenust pigem aktiivsemad inimesed, mitte aga need, kes seda oma eluga toimetulekuks tõeliselt vajaksid,” nentis sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Marina Runno.

•• Tema sõnul on sotsiaalministeeriumil kavas koolitada ametnikke, kes plaanide tegemisele suunavad (sotsiaaltöötajaid, perearste jt), et nad teeksid oma otsuse vastavalt iga inimese vajadustele, piirates seega rehabilitatsiooniplaanile suunatavate arvu.

•• Tänavusest lisaeelarvest loodetakse rehabilitatsioonile juurde saada veel 16 miljonit krooni, et leevendada kõige tõsisemaid hädaolukordi.

•• Runno sõnul tehakse süsteemi reformimise nimel tööd, ent täpsemalt on muudatustest siiski veel vara rääkida.