TÄISMAHUS: Swedbanki tippspetsialist: Eestit aitaks immigratsioon
Eesti rahvaloenduse tulemused polnud küll nii negatiivsed kui Lätis-Leedus, kuid oleme ikkagi kaotanud viis protsenti rahvastikust. Mure rahvastiku kahanemise pärast on suur. Kohalike poliitikute lahendused kordavad kui rikkiläinud grammofon ikka vanu viise – kõik oleneb üksnes laste sünnist – ja pakuvad selleks lahendusi natuke toimivatest absurdseteni välja. Näiteks IRL teab, et rohkem lapsi tooks demokraatia aluseks oleva üldise, ühetaolise ja salajase valimissüsteemi muutmine. Viimati kordas IRL seda mõtet reedel riigikogus enda korraldatud üritusel, ehkki kostis ka hääli vastasleerist, nagu ärimees Jüri Mõis, kes rääkis immigratsiooni soodustamise vajalikkusest.
Möödunud teisipäeval toimus Riias Balti riikide kriisist väljumise õppetundidele pühendatud majanduskonverents, kus teiste seas esines Stockholmis töötav Swedbanki grupi peaökonomist Cecilia Hermansson. Rääkides Balti riikide, sealhulgas Eesti majanduse põhilistest väljakutsetest ja nende lahendustest, nimetas ta üheks suuremaks ohuks meie rahvastiku vähenemist ja vananemist. „Kui lubada ja soodustada teatud aja jooksul immigratsiooni, võiks see panustada dünaamilisema ühiskonna tekkesse ja tuua juurde uusi inimesi koos uute ideedega,” juhtis Hermansson tähelepanu ka teisele rahvastikuküsimuse lahendusele. Eesti Päevaleht küsis Hermanssonilt pärast asja kohta lähemalt.
Mainisite oma Riia konverentsi ettekandes Balti riikide demograafiast tulenevat majanduslikku väljakutset. Kui kiireloomuline on teie meelest rahvastiku vähenemise ja vananemise probleem meie majanduste jaoks?
See pole kiireloomuline ses mõttes, et need küsimused pole kunagi kiireloomulised. Kuid teisalt, kui jätta selle eest juba nüüd hoolt kandmata ja lihtsalt oodata, on asi hiljem väga problemaatiline. See on natuke sarnane kas või keskkonnaküsimustega või nagu meil Rootsis on probleem sotsiaalkindlustussüsteemiga, mille puhul peab üritama tagada selle ots otsaga kokku tulek ehk 30 aasta pärast.
Seega ma ütleksin, et kui asi puudutab demograafiat, siis peaks tegema varakult palju väikseid asju, et panna trend paika. Kunagi ei saa loota ühele asjale, tuleb teha palju väikseid asju.
Eesti valitsus on teinud mõndagi, et soodustada laste sündi. Aga te rääkisite oma ettekandes ka otseselt vajadusest pöörata tähelepanu immigratsioonile. Rõhutasite, et immigratsioon võiks panustada majandusse innovatsiooni ja loovust. Kas võiksite selgitada, kuidas on need asjad omavahel seotud?
Ma arvan, et tihti mõtleme me immigratsioonist kui nähtusest, mis toob ühiskonnale kulusid. Lühikeses ja keskpikas perspektiivis võibki see nii olla. Kuid kui võtta pikemaajaline vaade, siis on see tavaliselt eelis. Kui jõuate immigrantide teise põlvkonnani, siis tekivad ühiskonnale juba teistsugused hüved, kui saadi esimesest põlvkonnast. Nii et esiteks läheb vaja väga pikaajalist vaadet asjadele.
Teisalt, kui vaadata lühikeses ja keskpikas perspektiivis, tulevad inimesed uute ideedega. Ja kui majanduses valitseb avatus – ei ütleks, et Rootsi on siin väga hea näide, sest meil on olnud sisserännanud töökäte jaoks väga ranged tööturureeglid –, võib ühiskond võita uusi hüvesid kas või ideede või kaubanduse vallas. Näiteks on meile tulnud inimesi Türgist ja nüüd on meil selle riigiga palju rohkem majandussidemeid. Samuti kui Rootsisse tuli 1950. aastail palju Itaalia immigrante, siis hakkas meil tekkima pitsabaare ja Itaalia restorane.
Paljud uuringud näitavad, et kui ühiskonna sallivus on suur, siis kaasneb sellega suurem majanduskasv ja dünaamilisem ühiskond.
Rääkisite oma ettekandes ka siinse majanduse teisest väljakutsest: vajadusest mitte jääda konkureerima teiste nn väikeste kuludega majandustega ja liikuda suuremat lisandväärtust pakkuvate majanduste sekka. Kui asetada see immigratsiooni ja rahvaarvu hoidmise konteksti, siis tõenäoliselt oleks vaja ka tarku immigratsioonireegleid, et meelitada siia kõige säravamad inimesed ja ühtlasi parandada kohaliku hariduse kvaliteeti.
Jah, ma arvan, et haridussüsteemi on vaja parandada. Eriti oleks vaja luua tihedamaid sidemeid äri- ja akadeemilise maailma vahel. Ma leian, et need sidemed on Eestis kaunis nõrgad. Teadlased mõtlevad, et nad on omal alal suurepärased, kuid ei taha end eriti ärimaailmaga seostada. Haridussüsteemiga saab palju ära teha.
Kuid mis puutub n-ö säravamate meelitamisse, siis võib seda vaadata kahest küljest. Üks on vaadata, mida näiteks on teinud Kanada, kel on üsna range tööjõu immigratsiooni süsteem. Siis saab küll säravaid inimesi ja nad võivad jääda ning neilt saadakse väärtuslik panus.
Rootsi tee on olnud rohkem üldine immigratsioon, näiteks palju pagulasi jne. Kuid huvitav on selle puhul see, et säravamad inimesed on need, kes liiguvad tahes-tahtmata. Meil on näiteks palju Iraanist pärit inimesi, kes tulid 1970. aastatel. Need, kes siis tulid, olid erialalt arstid, õpetajad jt. Neist võisid Rootsi saabudes saada kas või taksojuhid, kuid nende lapsed on kõige ambitsioonikamad. Kui näeksite Iraani juurtega tüdrukuid täna koolis, siis just nemad tahavad saada kõige paremaid hindeid ja on väga motiveeritud, sest nad tahaksid teha karjääri, mida nende vanemad ei saanud teha, kuna pidid Iraanist põgenema.
Kui vaadata Rootsit, siis meil on immigratsioon olnud palju aastaid ja see on olnud väga oluline. On palju asju, mille kohta arvame, et need on Rootsi asjad, kuid tegelikult on toodud siia juba 19. sajandi alguses. Samuti on inimestega.
Jah, teie kuninglik perekond immigreerus ka samal ajal.
See on tõsi. (Naerab.) Kui vaatate paljusid Rootsi ettevõtteid, siis needki on sündinud tänu sissetulnutele. Ma arvan, et me poleks suutnud toota rauda ja terast, kui meile poleks tulnud britte või hollandlasi. Seega kui vaatate välisinvesteeringuid ja inimeste tulemist, siis tavaliselt on see riigi dünaamika jaoks hea.Kolm mõtet1.Peaks tegema varakult palju väikseid asju, et panna trend paika.
2.Iraani juurtega tüdrukud on koolis väga motiveeritud, sest tahavad teha karjääri.
3.Ma leian, et äri- ja akadeemilise maailma sidemed on Eestis kaunis nõrgad.
