Suures kitsikuses elab 160 000 Eesti inimest

Kolmanda kvartali seisuga elab väga suurtes raskustes 158 000 15-74-aastast inimest ja mõningaid raskusi on 375 000 inimesel. Aasta lõpuks on nende arv suure tõenäosusega veelgi kasvanud.

Seda näitavad statistikaameti värske tööjõu-uuringu tulemused, mis on saadud inimesi küsitledes ja kajastavad seega nende endi hinnangut oma olukorrale. Kahe aasta eest samal ajal oli enda hinnangul suurtes raskustes 73 000 inimest.

Uuringust on selgelt näha viimase aasta jooksul enam kui ka-hekordseks kasvanud ja kolmandas kvartalis 102 300 töötuni jõudnud tööpuuduse jälg. Nii tunnistab ligi 90 protsenti töötuid, et nad saavad hakkama „mõningate raskustega” või „suurte raskustega”.  „Arvestades, et rahandusministeerium prognoosib töötute arvu kasvu veel ka tuleval aastal ning töötuse määr on veel 13,7 protsenti ka 2013. aastal, siis on selge, et toimetulekuraskustes inimeste arvu kahanemist ei ole nii pea oodata,” kommenteeris Praxise analüütik Andres Võrk. „Töötute olukorda raskendab veel asjaolu, et kui töötuse alguses on neile abiks töötuskindlustushüvitis, siis selle kestus on kuni üheksa kuud ning pikaajalised töötud peavad hakkama saama toimetulekutoetusega,” lisas ta.

Kõrvuti töötutega on kasvanud ka tööl käivate inimeste hulk, kellele hakkama saamine tekitab suuri raskusi. „Esiteks on palkade langus ja osaajaga töötamine vähendanud oluliselt ka hõivatud inimeste sissetulekut. Teiseks on võimalik, et töötavate inimeste leibkonnas on ka töötuid, mistõttu kogu-sissetulek on ikkagi langenud,” hindas Võrk. Palju on ka neid, kellel on kaelas ametlikust statistikast välja jäävad laenud ja seetõttu võib leibkond Võrgu sõnul saada küll raha, aga sund-kulutused võtavad kõik.

Kui oktoobri seisuga sai Eestis kuni tuhandekroonist toimetulekutoetust ligi 30 000 inimest, siis praeguse seisuga hindab sotsiaalministeerium toetuse saajate hulgaks aasta lõpus umbes 45 000. Toetusraha omavalitsustele eraldav rahandusministeerium on sealjuures arvestanud, et selle aasta lõpul suureneb toetuse maksmise vajadus kahekordseks. „Kui tänavu kolme kvartaliga on kulunud toimetulekutoetuste maks-miseks 85 protsenti rohkem kui mullu samal perioodil, siis neljanda kvartali osas oleme arvestanud vähemalt 204-protsendise tõusuga. Mõnel juhul ka rohkem,” selgitas ministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise spetsialist Andrus Jõgi.

Novembris tuletasid  sotsiaaltöötajad valitsusele meelde, et Eesti ei ole siiani ratifitseerinud Euroopa sotsiaalharta punkti, mille järgi riik tagab kõigile kodanikele eluaseme.

NÕIARING

•• Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktor Kersti Põldemaa rõhutab vajadust vältida ohtu, et vaesus käiks ühest põlvkonnast teise ja praegune raske aeg tekitaks terve uue põlvkonna vaeseid. Praegu on tema sõnul süsteem selline, et vaesest perest pärit lapsel on pea võimatu olukorrast välja tulla.

•• Vaesus kasvatab vaesust ja võimalused on ebavõrdsed

„Me peaksime pingutama, et lastel oleksid siiski enam-vähem võrdsed võimalused,” toonitab Kersti Põldemaa vajadust vältida vaesust taastekitavat nõiaringi.

RÕHK HARIDUSEL

•• Töötute vanemate lastel on kerge saada tõrjutuks

„Kui ema-isa on töötud ja elavad toimetulekutoetusest, mis võimalused sellel lapsel siis on? Huviringid on ju praktiliselt null ja koolis ei tea, kuidas hakkama saab,” selgitab Põldemaa. „Nii nad juba jäävadki tõrjutuks.”

•• Põlvkondliku vaesuse oht nõuab haridussüsteemi abi

Praxise analüütiku Andres Võrgu arvates on põlvkondliku vaesuse vältimiseks suur roll lasteaedadel, koolidel, pikapäevarühmadel. „Eesmärk peaks olema, et leibkonna vaesus ei takistaks lapsel omandada haridust.”

•• Kooli teenused peavad olema kättesaadavad

Tasuta toit ja huviringid ning järeleaitamistunnid peaks tagama, et kodune sissetulek ei määra lapse võimalusi, osutab Andres Võrk lahendustele.