Suur tööpuudus ähvardab lõkkele lüüa vanad tülid

 Selle aasta juulist kehtima hakkav töölepinguseadus näeb küll ette varasemast kõrgemad töötuskindlustusmakse määrad nii tööandjale kui ka töövõtjale, ent töötukassa arvutuste järgi ei aitaks see vältida töötukassa tühjaksjooksmist. Töötukassa juhatuse ettepanekule tõsta makse määrad veelgi kõrgemaks seisab enim vastu tööandjate keskliit, mille juht Tarmo Kriis teatas esmaspäeval, et pigem tuleks kahandada töötajate garantiisid. See tähendaks näiteks, et ära jäetaks hüvitised omal soovil töölt lahkujatele ja tõenäoliselt kahandataks ka koondamishüvitisi.

„Maksude [veelgi suurema] tõusu suhtes olen mina pigem eitaval seisukohal, sest töölepinguseadusega täna need juba tõusevad,” ütles Eesti Päevalehele värske sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Võimalus on uuesti läbi vaadata riiklike garantiide süsteem, et kui suure protsendi palgast inimene töötuks jäädes saab,” rääkis Pevkur ning lisas, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis see protsent väga kõrge. Samal ajal märkis Pevkur, et oma ametliku arvamuse kujundab ta märtsi keskel, kui teema on ministeeriumis läbi vaieldud.

Pevkuri märgitud garantiide uuesti läbivaatamine tähendaks sisuliselt kogu uue töölepinguseaduse lahti harutamist veel enne, kui see on jõudnud kehtimagi hakata. Pevkur nentis, et valitsus ei ole selles suhtes veel ühisele seisukohale jõudnud ja teemaga hakkab tegelema spetsiaalne töögrupp, kuhu kuuluvad peale tema ka sotsiaaldemokraatidest Eiki Nestor ja IRL-ist Marko Pomerants.

Nestor kinnitas eile, et mitte mingil juhul ei tohi töölepinguseadust uuesti muutma hakata. „Minu eelistus on raudselt, et 1. juulist kehtima hakkavat töölepinguseadust ei muudetaks, sest selleni jõudmine oli üks väga suur ja raske kompromiss,” ütles Nestor. Kui avada töötutele osaks saavate hüvitiste kohta uuesti läbirääkimised, peaks Nestori sõnul taas läbi rääkima ka kõik sellega seostuva, näiteks koondamiste etteteatamisajad.

Marko Pomerants eile veel oma ettekujutust välja käia ei soovinud, öeldes, et töötukassa reservide kulumise teema on veel liiga värske.

Reserv 3,1 miljardit

Töötuskassa juhatuse esimees Meelis Paavel rääkis, et kui töötuskindlustusmakse ja ettenähtud hüvitised jätta samaks, nagu nad on praegu, siis on praeguse tempo järgi kassa reservid järgmise aasta lõpuks otsas. „Võimalused on uuesti läbi vaadata maksemäär, töölepinguseadusega kaasnevad kohustused või teha mõlemat,” lausus Paavel ja lisas, et mingit konfliktiohtu tema ei näe.

Paaveli kinnitusel on töötukassa juba teinud arvutused, kui palju aitaksid eri võimalused raha säästa, kuid avaldada ta neid veel ei soovinud.

Praegu on töötukassal reserve u 3,1 miljardi krooni jagu, prognooside järgi vähenevad need tänavu pooleteise miljardi võrra. Kui töötuskindlustusmakse ei muutu, kahaneksid reservid järgmisel aastal nulli. Juulist kehtima hakkava töölepinguseaduse järgi tõuseks palgatöötaja jaoks maks 0,6%-lt 1%-ni, ent töötukassa juhatuse ettepanek on tõsta töötaja panus juulist 2%-ni. Tööandja osakaal tõuseks 0,3%-lt 1%-ni.

Kommentaar

Lauri Leppik, Tallinna ülikooli

sotsiaalpoliitika professor

Töötukassa käivitamise esimesel aastal (2002) koguti vaid makseid ja nii pandi reservile seeme. Minimaalseks reservi suuruseks peeti toona ühe aasta väljamaksete summat. See tähendas, et töötukassa saaks oma kohustusi katta maksemäära aasta keskel tõstmata, kui ka tööpuudus peaks aasta jooksul kahekordistuma. Aastatel 2002–2008 reserv pidevalt kasvas, sest tööpuudus langes. 2008. aastal olid töötukassa kulud töötute kindlustushüvitistele 228 miljonit krooni, koondamis- ja tööandja maksejõuetuse hüvitistele 143 miljonit krooni. Reservide maht oli aasta lõpu seisuga kasvanud 3,1 miljardi kroonini. Seega oli töötukassa kriisiks hästi valmistunud. Kui tööpuudus oleks aasta jooksul kasvanud ka neljakordseks, oleks töötukassa reservidest piisanud kohustuste täitmiseks veel umbes kaheks aastaks.