Töö osaühingule võis toimuda nii teenuse osutamisena võlaõigusseaduses näidatud lepingu kui ka töölepingu alusel. Juhatuse liikmena võis osanik teha tööd siis, kui ise heaks arvas, ja sellest, mida parajasti vajalikuks pidas, st ta võis töö tegemisel olla iseseisev. Sellisel juhul ei olnud see töölepinguline kohustus. Töölepingu olulisim tunnus on tasulise töö tegemine alluvuse ja kontrolli vahekorras, st tööandja annab tööd, juhib ja kontrollib selle täitmist ning maksab selle eest regulaarselt kokkulepitud töötasu. Kõnealusel juhul pidanuks siis üks osanik teise igapäevast tööd juhendama ja kontrollima.

Üldjuhul tuleb tööleping vormistada kirjalikult, kuid see loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (vt TLS § 4 lg 2).
Vaidluse korral tulekski eelkõige kindlaks teha lepingu olemus. Kui leitakse, et sõlmitud oli suuline tööleping, siis selle ülesütlemiseks ükskõik kumma poolt tuli sellekohane avaldus kindlasti teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõude rikkumisega tehtud avaldus on tühine (vt TLS § 95).

Kooli direktor vähendas möödunud õppeaastal töötasu 7%, koostati ka vastav töölepingu lisa. Kõik õpetajad pole siiani alla kirjutanud, kuid viimane pool aastat on ka nemad saanud väiksemat töötasu. Millised on meie õigused ning kuidas end kaitsta?
Ilma töötajate nõusolekuta ei olnud direktoril õigust töölepingus kokkulepitud töötasu vähendada. Kohe pärast väiksema tasu saamist võinuks puudujäävat palgaosa nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu. Hilja pole nüüdki. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat, kuid nii kaua ei tasu kellelgi oodata.

Saada oma tööalane küsimus: agne.narusk@epl.ee