Sularahata piletisüsteem: igaüks omaette oma nurgas

Võimalus sularaha tarvitamata ühissõidukipileteid osta on selgesti hea ja vajalik. Kahjuks on praegu olukord selline, et mitmel pool luuakse üksteisest eraldi töötavaid, omavahel mitteühilduvaid süsteeme. Olukord meenutab mõneti aastatetagust politsei- ja päästeameti sidesüsteemide arendamist – ikka igas maakonnas eraldi, ikka eri lahenduste abil, mis tõi kaasa tähelepanuväärse segaduse. Oma süsteemist loobumine oli toonagi raske, sest tehtud investeeringud olid liiga suured.

Tartumaa absurd

Eesti suurim sularahavaba piletiostusüsteem toimib praegu Tartumaal. Maavalitsuse ja maakonnaliine teenindava transpordifirma Tarbus koostöös läks see käiku mullu septembris.
Nüüd kasutab maakonna piletikaarti umbes 2500 eraisikut ja teist sama palju kooliõpilasi. Õpilaste puhul tagab kaartide kasutamine täpse ülevaate sellest, kui palju on sõidusoodustuse kasutajaid. Täiskasvanute puhul annab kaardile tehtud ettemaks sõiduhinna soodustuse kuni kümme protsenti ja vabastab nii sõitjad kui ka sohvrid tülikast eurosentide lugemisest bussipeatustes.

Paraku tuleb hea süsteemi absurdsus ilmsiks, kui Tarbuse klient peaks otsustama Valgamaale sõita. Sellel reisil ta nimelt Tartumaa kaarti kasutada ei saa, hoolimata sellest, et buss veereb ka Tartumaa teedel. Sularahata arveldamist ja soodustust aga võimaldab hoopis GO-IN-i kaart, millega saab sõita kõigil GoBusi ja tema partnerite liinidel.

Kas sularahata soodustuste süsteem ei võiks kehtida maakonnaüleselt, suisa kogu riigis?

Tartu sularahata transpordisüsteemi tutvustanud maasekretär Tõnu Vesi polnud eriti entusiastlik. Ta rõhutas, et maavalitsuse asi on siiski maakonna asjade eest vastutamine, maakondliku transpordi korraldamine. Et eri süsteemid üksteisega haakuksid, on vaja riigi initsiatiivi, arvas Vesi.

Jõgevalaste õhin

Märksa optimistlikumad ollakse Jõgevamaal. Seal on maakondlik ühistranspordikeskus just kasutusele võtnud oma maakonna bussikaardi, mis annab sularahata arveldajaile kuni 15 protsenti hinnasoodustust. Kasutajateks on üle 700 kooliõpilase, kes kinnitavad selle bussiterminalis registreerimisel ehk piisutamisel oma tasuta sõidu õigust. Lisaks umbes 150 eraisikut, kes on saanud kaarte osta alates detsembrist.

Kohaliku ühistranspordikeskuse juhatuse liige Heldur Lääne peab süsteemi tänuväärseks ja oluliseks. Mis aga puudutab ühissüsteemi Tartumaaga, siis on Lääne veendunud, et kuna mõlemad hanked võitis sama firma, pole kaugel aeg, kus sularahavabalt ja ühe kaardi abil saab reisida mõlemas maakonnas.

Harjumaa suurim

Eesti suurim sularahavaba süsteem on käivitumas Tallinnas ja Harjumaal. Tallinna transpordiameti projektijuht Tiit Laiksoo andis teada, et uue süsteemi hankeleping kirjutati alla detsembris ja tänavu augustiks peab see toimima nii Tallinna kui ka Harjumaa ühissõidukites: bussides, trammides ja trollides.

Kuna septembris käiku minev süsteem on vaieldamatult Eesti suurim, arvab Laiksoo, et just see tuleb aluseks võtta üleriigilise süsteemi loomisel. Viimasena öeldut peab ta aga majandusministeeriumi mureks, kelle pädevuses on ühtsete üleriigiliste piletistandardite kehtestamine. Laiksoo soovitas eeskuju võtta Hollandist, kus kogu maal ette võetavate sõitude eest saab tasuda ühtse kaardiga.

Ettemaksuta Edelaraudtee

Kui mujal eeldavad transpordikorraldajad, et inimene teeb soodustuste saamiseks ja sularahata arveldamiseks ettemaksu, siis hoopis teist teed on läinud Edelaraudtee. „Oleme oma klientide soove uurides teada saanud, et nad ei eelista ettemaksu, vaid reaalse teenuse eest tasumist,” rääkis reisijateveo juht Priit Harik.

Kui sõitja on rongifirma koduleheküljel sõlminud püsireisijalepingu, piisab tal sellest, kui rongis on kaasas vaid ID -kaart, mille alusel väljastatakse pilet. Arve saabub uuel kuul. Palju sõitev inimene võib saada kuni kahekümneprotsendilise hinnasoodustuse.

Harik pidas väga oluliseks algatada diskussioon ühtse üleriigilise transpordikaardi üle. „Riigil on siis täita oluline roll,” rõhutas ta.

Mugavam ja rahulikum

Bussifirma ATKO tegevdirektoril Ülo Belimannil jätkus Jõgeval kauaks juttu, et uut süsteemi tutvustada. Kui välja arvata esialgsed tehnilised viperused ja sohvrite õppimisaeg, siis sularahata arveldamine on juhtide jaoks kiirem ja ka turvalisem. Samuti registreerib hall aparaat bussi sissepääsu juures kaardi näitamisel piiksu tehes kõik tasuta sõitvad koolilapsed ja väldib vaidlusi, kes, kui palju ja kuhu sõitis.
Kuna kogu bussi liikumine on nähtav GPS-i vahendusel, hoiab see Belimanni sõnul ära meeste soovi bussiga marsruudiväliseid sõite ette võtta. Samuti tagab kogu liikumise salvestamine selle, et ära jäävad vaidlused teemal, kas buss lahkus mõnest peatusest liiga vara või mitte. Kui aparaadi küljes oleks veel videokaamera, mis jäädvustaks kõik bussi sisenejad ja tagaks selle, et sohver ei saa raha võttes piletit andmata jätta, oleks riistapuu ideaalilähedane.
Loomulikult võtab harjumine ja harjutamine aega, aga Belimann leiab, et üle riigi toimiv rahavaba piletiostusüsteem on ainuvõimalik edasiminekutee.

Ühtne süsteem tulevikus võimalik

Kas usute, et mõne aasta pärast sõidate päeva jooksul trolli, trammi, rongi, laeva ja bussiga ühest Eesti otsast teise nii, et taskus on vaid ID-kaart ja mitte sentigi sularaha? Arve sõidu eest võib aga saabuda alles uuel kuul.

Kõik see võib ühel ilusal hetkel tõeks osutuda, kui majandusministeerium ja maanteeamet suudavad praegu eri Eesti paigus arendatavad sularahata piletiostusüsteemid omavahel kokku tõsta.

Praegu, nagu kõrvalolevast loostki nähtub, on meie ühissõidukites piletite sularahata ostmiseks kasutusel nii spetsiaalsed ühe firma kiipkaardid ja kontaktivabad kaardid ehk nn piiksukaardid, aga kasutatakse ka ID-kaarte.

Üleriigilise süsteemi esimeseks algosakeseks võib pidada maanteeametis valminud infosüsteemi. „Maanteeamet on loonud ühistranspordi infosüsteemi nimega PIMIS, mida saab kasutada ka üleriigilise piletimüügisüsteemi tarbeks,” teatas ameti peadirektori asetäitja Rein Einer. „Esimese sammuna valiti elektroonilise piletimüügisüsteemi jaoks välja Tartu maakond. Seejärel ka sama piletimüügisüsteemi saanud Jõgeva maakond, kus müügiaparaadid hakkasid samuti elektroonselt suhtlema PIMIS-ega,” rääkis ta.

Seega oleks tehniliselt süsteemide ühendamine võimalik, kuid praegu müüb kumbki kasutaja siiski eraldi ettemaksukaarti.

„Kuna pilootprojekt oli edukas, siis lisatakse kõikidesse järgnevatesse piletimüügilepingutesse nõue, et nende süsteem peab suutma suhelda PIMIS-ega,” kinnitas Einer. Tulevikus võiks ka riigisisesed laevaliinid liita süsteemi, mis peaks põhinema juba hästi toimival veebilahendusel www.peatus.ee. Seal saab praegu oma Eesti-sisest reisi planeerides arvestada kõigi ühissõidukitega, sealhulgas lennukite ja linnasiseste bussiliinidega. Ka võiks reisi planeerimise järel avaneda kohe võimalus tasuda ühe maksega kogu reisi eest, mis hõlmaks näiteks nii trammi, trolli, autobussi kui ka laeva.

Praegune seis:

Ühissõidukite piletipadrik

Hüpoteetiline Oskar elab Harjumaal ja tahab teha ühe tiiru Kuressaares ja Tartus.

Praegu peab ta ostma:
Harjumaa bussipileti
Tallinna trammipileti
Tallinna-Kuressaare lennupileti
lennuväljalt Kuressaarde viiva bussi pileti
Kuressaare-Tartu bussi- ja laevapileti
Tartu bussipileti
Tartu-Tallinna rongipileti
Tallinna trammipileti
Tallinna-Harjumaa bussipileti

Varuda tuleb aega piletijärjekordades seismiseks ja sularaha, vaja võib minna eri bussi-, laeva- ja rongifirmade sooduskaarte.

Kui ühtne süsteem kord toimima hakkab, läheb ta internetis leheküljele www.peatus.ee, koostab reisiplaani ja registreerib selle.

Bussis, trammis, lennukis, rongis ja laeval esitab ta oma üle-eestilise sõidukaardi või ID-kaardi.

Reisi järel tasub interneti kaudu laekuva arve, mis on kuni 20 protsenti odavam kui kõik kohapealt ükshaaval ostes.