Spetsialistid soovitavad kooli eetikaõpetust

Eile haridus- ja teadusministeeriumis korraldatud konverentsil “Kuidas jõuda vägivallavaba koolini?” vastu võetud ühisavalduses seisab, et algklassides tuleb anda väärtus- ja tundekasvatust.

Ühisavalduse koostajate sõ-nul on säärase aine õppekavasse lülitamise peaeesmärk muuta suhtumist nii koolivägivalda kui ka ühiskonda laiemalt.

##Usuõpetusest lahus

Esialgu oli kavas taotleda ka religiooni- ehk usundiõpetuse kehtestamist, kuid avalduse lõppvariandist jäi see siiski välja, sest ettepanek ei leidnud üksmeelset toetust.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop rääkis, et tema toetab siiski ka usundiõpetust koolide ainekavas. “Usundiõpetust tuleks õpetada gümnaasiumiastmes, kuid eetikaõpetus võiks alata juba algastmest, sest mida varem inimesele väärtushinnanguid ja hoiakuid selgitatakse, seda parem see on,” lausus ta.

Eetikaõpetus võiks konverentsi korraldajate, Sihtasutuse Domus Dorpatensis ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhtide sõnul keskenduda esialgu lihtsale praktiliste hoiakute õpetamisele, kuid järk-järgult lisanduks praktilistele näpunäidetele ka filosoofilisem mõõde.

Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liikme professor Ago Künnapi sõnul on eetikaõpetuse õppekavva lülitamine hea idee. Tema sõnul ei jaga noored enamasti ühiskonnas kehtivaid väärushinnanguid, sest nad pole nendest lihtsalt teadlikud. “Õpilase eeskujuks on õpetaja ja kui tema ütleb, mis on hea ja mis halb, siis nii saab teadlikkust tõsta,” märkis Künnap.

Siiski ei suutnud konverentsist osavõtjad selgeks vaielda, kas soovitav eetikaõpetus oleks eraldi ainena tunniplaanis või oleks see üks kohustuslik osa kõigis ainetes. Haljala gümnaasiumi direktor Kaido Kreintaal näeb eetikaõpetust ühe osana õppetööst ning eraldi eetikatunni loomist ta ei poolda. “Distsipliini õpetamine on raske tegevus ning seda tuleb teha järjekindlalt ja iga päev.”

Siiski olid konverentsil osalejad ühel meelel selles, et eetikaõpetus aitab vähendada tõsiseks probleemiks olevat vägivalda koolis.

Eraldi ainet ei luba

Haridus- ja teadusminister Toivo Maimets ei avaldanud eile küll eetikaõpetusele otsest poolehoidu, kuid lubas tõsiselt kõikide ettepanekute üle mõelda. “Toetan eetikat ühe osana kogu õpetusest, aga eraldi ainet ei saa lubada,” lisas minister.

Peamise vastuargumendina nimetas Maimets liigset koormust, mis õpilastele peale surutakse ning uuele eraldiseisvale ainele tema arvates ruumi pole. Küll aga pooldab ta õpetajate initsiatiivi, et näiteks kirjandustunnis räägitaks ka väärtushinnangutest.