Spämmid, saad 50 000 krooni trahvi

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks eelnõu, mille vastuvõtmisel muutub ilma loata spämmi saatjate elu senisest kibedamaks. Eelnõu seletuskirja järgi on Eesti seni sellealaseid Euroopa Liidust lähtuvaid kohustusi eiranud ning praegune olukord riivab inimeste õigust eraelu puutumatusele.

„Füüsilise isiku kontaktandmeid võib eelnõu järgi otseturustuseks kasutada üksnes selle isiku eelneval selgesõnalisel nõusolekul,” rääkis selle üks autoreid Mario Sõrm majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. See tähendab, et kui inimene pole ise andnud luba saata oma erameiliaadressile näiteks mõne tolmuimejamüügiga tegeleva firma pakkumisi, tekib tal õigus kaevata müügimehe peale andmekaitse inspektsiooni või tarbijakaitseametisse, misjärel ähvardab spämmi saatjat kuni 50 000-kroonine trahv. Eraisikuna rämpsposti saatvat inimest saab karistada kuni 300 trahviühiku suuruse trahvi ehk 18 000 krooniga.

Peab saama keelduda

Spämmi ehk juriidilises keeles otseturustuse saatmiseks peab eelnev nõusolek justiitsministeeriumi avalike suhete õiguse nõuniku Sandra Mikli sõnul olema selgelt väljendatud ja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. „Näiteks internetis on üheks võimaluseks kirjutada eeltäitmata kastikesse: saatke mulle oma pakkumine,” ütles Mikli ja lisas, et lihtsalt linnukese õigesse kohta tegemisest ei piisa.

Kui eelnõu jõustub, siis on igal juhul keelatud saata selliseid reklaamkirju, kust ei selgu, kelle nimel reklaam saadeti, või mis ei võimalda reklaami saajal reklaamist keelduda. Ettevõtetele ja asutustele spämmi saatmise suhtes on uus eelnõu aga leebem. „Nende puhul pole eelnõu järgi eelnev nõusolek vajalik,” ütles Mario Sõrm. Ent samal ajal peab tema sõnul ka juriidilistele isikutele jääma õigus keelata iga sõnumi puhul oma kontaktandmete kasutamist.

Eelnõu seletuskirja järgi peab rämpsposti saatja enne saatmist olema veendunud, kas see läheb füüsilisele või juriidilisele isikule. Ehkki eelnõu autorid nõustuvad, et sellise vahe tegemine võib olla keeruline, ei anta selle kohta täpseid reegleid. Kui tegemist on näiteks üldise e-posti aadressiga info@firma.ee, siis võib seda eelnõu autorite hinnangul pidada juriidilise isiku aadressiks ja seega on sinna lubatud ka otsepakkumisi saata.

Tele2 kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov vahendas, et nende firmat ees ootavad muudatused eriti puudutada ei tohiks. „Kliente puudutavat infot ja reklaami saadab Tele2 oma kliendibaasile, kes on selleks nõusoleku andnud,” ütles ta.

Mobiilifirmad hoiatavad ohu eest

•• Ehkki niinimetatud anti­spämmi eelnõu kooskõlastamise tähtajaks oli määratud eilne kuupäev, saabus selleks ajaks vajalik nõusolek vaid siseministeeriumilt.

•• Siseministeerium soovib aga sama eelnõu külge pookida ühe hoopis teist masti sätte.

•• Nimelt tahab ministeerium, et sideettevõtetele tekiks kohustus teavitada inimesi ilma nende vara­sema nõusolekuta elu ja tervist ohustavast sündmusest ning anda juhtnööre ohutuks tegutsemiseks.

•• Näitena võib siseministeerium välja tuua sellised erakorralised sündmused, nagu õnnetused kemikaalidega tegelevates ettevõtetes, mille tagajärjel satuvad ohtu ümber­kaudsed inimesed.

•• „Samas on elektrooniliste sidekanalite kau­du võimalik inimesi operatiivselt õnnetusest teavitada ning anda neile käitumisjuhiseid (mitte minna välja, sulgeda uksed-aknad jne),” teatas siseministeerium.