Sotsiaalteadlased: pronksiöö parandas valupunktide mõistmist

Peaminister Andrus Anspi arvates olid mullused aprillirahutused õppetund. "Probleemid tuleb lahendada siis, kui nad ei ole veel üle pea kasvanud ja probleemide edasilükkamine ei vii rahumeelsete lahendusteni, kui probleemid on kunstlikult tekitatud ja pingeid on sihipäraselt tekitatud," sõnas Ansip.

Pingete tekitamine oli aga võimalik. Tartu ülikooli teadlaste ja Saar Polli suvine uurimus hindas tugevalt Eesti ühiskonda lõimunud venekeelseks elanikkonnaks 28 protsenti ja keskmiselt lõimunuks 34 protsenti. Selgelt Eestit oma koduks pidavad inimesed peaksid olema tunduvalt enam ühiskonnaellu kaasatud, sõpru tuleb hinnata, ütleb Marju Lauristin. Nemad oodanuks ka konfliktses pronkssõduri küsimuses rahumeelse lahenduse otsimist arutelus koos nendega.

"Ja see on üldine dialoogi küsimus. See ei puuduta mitte ainult suhteid valitsuse ja venelaste vahel, see puudutab üldse Eestis sedasama osalusdemokraatia nõrkust ja seda, kuidas käitutakse teistmoodi mõtlejatega, parem nende käest üldse mitte küsida," selgitas Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin.

Teisitimõtleva artikli pärast tugeva kriitika osaliseks saanud sotsioloog Juhan Kivirähk ütles, et praegu tunneb ta jätkuvalt dialoogi asemel pigem endassetõmbumist.

"Ma arvan, et paljud head soovid, mis pärast aprilli välja käidi, kasvõi venekeelse inforuumi osas, on jäänud teostamata ja sellest on kahju," rääkis Kivirähk.

"On väga palju siiramat püüet dialoogi poole. Uue lõimumiskava fookus on liikunud praktiliste probleemide poole. Võimaldab rohkem dialoogi. No seal on näiteks võrdsus tööturul, juurdepääs riigiametitesse ja nii edasi. Kui me tahame saada seda turvalist Eetsit, siis me peame hakkama peale oma ümbrusest.," lisas Lauristin.