Sotsiaalminister: mingit toetuste vähendamist ei tule
(136)„Ei ole sellist plaani kusagil kirjas olnud,” ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur Vikerraadio saates „Uudis+” eile Eesti Päevalehes avaldatud kava kohta mitte maksta töövõimetushüvitisi nendele, kes tegelikult käivad tööl. Kuigi sotsiaalministeeriumi töödokumendis on ühe võimaliku kulude kokkuhoidmise võimalusena selgelt esile toodud sõnad „täisajaga töötajal ei ole õigust saada lisaks hüvitist”, pidi minister eile paljudele tele-, raadio- ja kirjutava meedia kanalitele üle selgitama, mida dokumendis tegelikult mõeldi.
Teenused ühte kohta
Minister rääkis Eesti Päevalehele samuti, et tegelikult on kava eesmärk koondada ühte kohta kõik need teenused, mida inimene vajaks tööturule naasmiseks pärast töövõimetuse kadu. „Kui inimesega tegeleb üks asutus, mitte mitu korraga, siis me saame vaadata kompleksselt, kas ta vajab tablette, tööturuteenust või mingit muud liiki sotsiaalteenust või terviseteenust,” rääkis Pevkur. „See pannaksegi tema individuaalsesse tööle naasmise kavasse kirja.”
Pevkur märkis, et tegelikult liigutakse selles suunas, et abi organiseerimisel keskendutaks järjest rohkem juhtumipõhisusele, mille tõttu ei ole abivajaja jaoks oluline, kust kohast tema hüvitis või toetus tuleb. Pevkuri sõnul ei ole ju ka praegustele puudega inimestele või töövõimetuspensionäridele tähtis, mis nime all ta seda toetust saab. „Nendel on mingi kõrvalabi vajadus, selle vajaduse peab adekvaatselt ja õiglaselt ära hindama – kas on tal vaja ratastooli soetada või viis korda nädalas ülikalleid tablette võtta,” sõnas ta.
„Kui inimesel on kõrvalabi vajadus, siis see, kas me nimetame seda töövõimetuspensioniks, puudetoetuseks või igakuiseks tabletitoetuseks, pole abivajaja jaoks oluline. Tema jaoks on oluline see, kas tema vajadus on mõistuse piires kaetud,” selgitas minister põhimõtet.
Pevkur rääkis, et tegelikult ei määra ju vajadusi tema, vaid ekspertidest arstid, kes teevad otsused haiguslugudest ja oma praktikast lähtudes, mis tähendab, et aja jooksul võib töövõimetuse protsent või puudeaste ka langeda. „Ka sel juhul väheneb toetus,” tegi ta selgeks.
Seega keskenduvad muutused eelkõige nendele töötajatele, kes saavad praegu küll töövõimetuspensioni, kuid kellel pole reaalselt kõrvalabi vaja. Minister kinnitas ka vajadust hinnata edaspidi konkreetse töö tegemise võimet, mitte võimetust.
** Sotsiaalminister Hanno Pevkuriga tehtud intervjuu täispikka varianti võib lugeda esmaspäevasest Eesti Päevalehest.


























