Sotsiaalministeerium toetab õhtuti töötavaid perearste
Eilses Eesti Päevalehes pakkusid kiirabitöötajad välja, et erakorralise arstiabi ülekoormust leevendaksid perearstikeskused, mis oleksid avatud ka õhtuti ja nädalavahetustel.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on plaanis selline pikendatud lahtiolekuajaga valve suuremates perearstikeskustes sisse viia alates 2014. aastast. Ministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste selgitusel pole kavas panna perearstidele kohustust olla tööl ka õhtuti ja nädalavahetustel, vaid soodustada praegu soolopraksistes tegutsevate perearstide koondumist suurematesse keskustesse. Programmi plaanitakse rahastada Euroopa Liidu tõukefondidest 2014–2020.
Paluste sõnul on praegu võimalik sõlmida perearstidega vabatahtlikke lepinguid, millega nad saavad osutada arstiabi väljaspool tööaega.
„Reaalselt selliseid lepinguid meile teadaolevalt sõlmitud pole,” lausus ta. „Tööaja pikendamine avaldaks mõju siis, kui teeme seda paralleelselt parema diagnostikavõimaluse pakkumisega ning investeeringute suurendamisega.”
Paluste sõnul on uut tüüpi perearstikeskuste alternatiivina kaalutud visiiditasu ehk omaosaluse kehtestamist juhul, kui patsient pöördub erakorralise meditsiini osakonda probleemiga, mida võiks lahendada ka perearst.
„Samas pole see hea lahendus, kuna alati ei oska inimene otsustada, millisesse kategooriasse tema tervisehäire kuulub,” nentis Paluste. „Visiiditasu võib omakorda põhjustada hilinenud ravi.”
Paluste ütles, et alternatiiviks on kindlasti ka lisakiirabibrigaadide avamine ning haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO-de) tugevdamine. „Viimast on haiglad ka töömahtudest tulenevalt teinud,” lisas ta.
Lisajõud meditsiini
Kiirabitöötajate ja EMO-de koormuse vähendamiseks on Paluste sõnul oluline koolitada rohkem perearste ja -õdesid, et neid jätkuks tulevikus kõigi ülesannete täitmiseks. Tema väitel on arutatud ka teise pereõe koha loomist, et tohtrite koormust vähendada.
Samuti on Paluste hinnangul tähtis suurendada inimeste teadlikkust kiirabi ja EMO rollist. „Sageli oodatakse just EMO-lt, et seal tehtaks igakülgsed põhjalikud uuringud, suunataks konsulteerivatele eriarstidele, määrataks ja korrigeeritaks ravi jne,” nentis ta. Tegelikult tegeletakse aga EMO-s eelkõige kiiret sekkumist vajavate juhtumitega. Edasiste uuringute ja ravi planeerimiseks peab inimene üldjuhul pöörduma perearsti poole.
Samuti ei teata Paluste sõnul piisavalt perearsti ööpäevasest nõuandetelefonist numbril 1220. „Sealt saab pidevalt nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaseks abiks ning vajadusel ka infot tervishoiu korraldust puudutavates küsimustes eesti ja vene keeles, ka siis, kui perearst ei ole kättesaadav,” lausus ta.
Eestlased on kiirabiga rahul
Eelmisel aastal tehtud uuringu „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” kohaselt on eestlased kiirabi tööga rahul – kiirabiga kokku puutunud küsitletutest jäi 40 protsenti väga rahule ja 49 protsenti üldiselt rahule.
