Haridusministeerium kutsub kõrgkooli sisseastujaid kontrollima neid huvitava õppekava akrediteeringu olemasolu ja selle kehtivust.

Nagu eelnevatel õppeaastatel pidid ka tänavu nii mitmegi kõrgkooli õpilased ebameeldiva üllatusena tõdema, et õppekava, mille järgi nad juba õppima olid asunud, ei saagi riiklikku akrediteeringut. “Kui sisseastujatel tekib kahtlusi õppekava kvaliteedi suhtes, tuleks kindlasti kontrollida esiteks seda, kas kool omab koolitusluba, ja teiseks, kas õppekava on akrediteeritud,” ütles haridusministeeriumi järelevalve osakonna juhataja Kadri Peterson. Akrediteerimata õppekava järgi õppima asujad peavad arvestama, et lõpetades ei saa nad riiklikult tunnustatud lõpudokumenti. Tähelepanu tuleb pöörata tingimisi antud akrediteeringutele, mis kehtivad kolm aastat ja mida hindab seejärel uuesti kõrghariduse hindamise nõukogu (KHN).

Alates maist 2006 kuni praeguseni on haridus- ja teadusminister kinnitanud 206 õppekava akrediteeringud. Neist 196 positiivset ja kaheksa negatiivset.

Suurem segadus on puhkenud psühholoogia õppekavade ümber. Sügisel soovisid rakenduspsühholoogia õppekavadele akrediteeringut saada kolm erakõrgkooli: International University Audentes, Mainori kõrgkool ja sotsiaal-humanitaarinstituut (SHI). Ükski ei saanud aga ekspertkomisjonilt ega KHN-ilt positiivset vastust. Audentes loobus õppekavast, kuid kaks teist kooli võitlevad oma õiguste eest.

800 üliõpilast teadmatuses

SHI puhul leiti puudusi õppekavas, eeskätt selles, et ühte ainekavasse olid kokku pandud psühholoogia ja vene keele logopeedia. Mainori puhul leiti, et õppekava sisu ja nimetus ei lähe kokku: pigem õpetatakse seal personalijuhte. Samas on kool nõus muutma nimetuse personalijuhtimiseks. Mõlema kooli puhul otsustas KHN eelmise aasta lõpus akrediteeringut mitte anda.  Seejärel palus minister Mailis Reps otsused üle vaadata. SHI kohta tegi nõukogu tänavu aprillis taas negatiivse otsuse ning nüüd on otsustusjärg jälle haridusministri käes. Mainori kooli üle otsustatakse aga KHN-is uuesti täna.

Mainori kõrgkooli rakenduspsühholoogia erialal õpib kokku 800 üliõpilast. Tudengite sõnul on olukord segadust tekitav, kuid loodetakse siiski positiivset lahendust. Esimest õppeaastat lõpetava Inga Kaaberi sõnul ei ole õppekava nimetus oluline. “Ma ei ole tulnud siia selleks, et psühholoogiks saada,” sõnas ta. Riiklikult tunnustatud diplomi saamine on tema sõnul aga tähtis seetõttu, et ilma selleta ei saa minna edasi õppima mõne teise kõrgkooli magistriõppesse. “Arvan, et sellest koolist saab hea hariduse,” kinnitas Kaaber.

Mainori kõrgkooli rektori Mati Lukase sõnul kavatseb kool haridusministeeriumi vastu hagi esitada, kui otsus tuleb negatiivne. “See on pigem haridusministeeriumi kui meie probleem,” kinnitas Lukas, kelle sõnul on selgusetu, miks ministeerium aastate eest koolitusluba ja esimest tingimisi akrediteeringut andes ei leidnud õppekava nimetusel midagi viga olevat. Lukas on kindel, et kõik 800 rakenduspsühholoogiat õppivat üliõpilast saavad kätte riikliku diplomi.

Kui Mainori kõrgkool võtab endiselt vastu sisseastumisdokumente, siis SHI peab küll lahtiste uste päevi ja koostab uute sisseastujate nimekirja, kuid dokumente psühholoogia erialale siiski veel vastu ei võta.

SHI puhul pidas ekspertkomisjon probleemiks, et ühe õppekava alla on koondatud nii psühholoogide kui ka logopeedide koolitamine.

SHI rektori Lembit Allingu sõnul ei ole võimalik vene keele logopeede eraldi õpetada õppejõudude puudusel. Kuid neil koolitatakse  lasteaedade psühholooge, kes oskaks avastada ka logopeedilisi probleeme. Allingu sõnul võivad õpilased pärast kolmeaastast tsüklit end täiendada  Tartu ülikoolis ja teistes ülikoolides.

“Muidugi tuleb üliõpilasele ausalt öelda, milline olukord on,” kinnitas Mati Lukas, kuid tema ütlust mööda ei hakka kool iseenesest üliõpilastele signaale edastama, et kolme aasta pärast võidakse pillid kotti panna.

“Kui tõesti peaks midagi juhtuma, siis viime õppekava üle ärijuhtimise õppekava baasile, mis on akrediteeritud,” ütles Lukas. “Oma üliõpilaste eest seisame me küll sada protsenti!”

Õppekavad

Negatiivsed

akrediteeringud

•• Negatiivsed akrediteeringud kinnitas haridusministeerium aasta jooksul järgmiste erialade õppekavadele. Rakenduskunsti kõrgem erakool: graafiline disain ja arhitektuuridisain; disaini kõrgem kool: rõivadisain ja sisekujundaja-dekoraatori eriala; Tallinna majanduskool: infotöötlus; International University Audentes: rakenduspsühholoogia ja psühholoogia; Tallinna kolledž: avalik haldus. Mainori kõrgkooli ja sotsiaal-humanitaarinstituudi rakenduspsühholoogia õppekavade staatuse üle veel otsustatakse.

Mis on kõrgkooli ja õppekava

valikul oluline?

•• 1. Kontrolli, kas huvipakkuv õppekava on akrediteeritud.

Akrediteeringu teeb kõrghariduse hindamise nõukogu. Positiivsed akrediteerimisotsused on akrediteeritud (kehtivus seitse aastat) ja tingimisi akrediteeritud (kehtivus kolm aastat).

Positiivselt akrediteeritud õppekava lõpetamisel antakse lõpetajale riiklik diplom. Akrediteerimata õppekava lõpetamisel antakse õppeasutuse diplom, mida riiklikult ei tunnustata.

•• 2. Kontrolli, kas erakoolil on selle õppekava koolitusluba, mille alusel kavatsed õppima asuda.

Koolitusluba on tähtajaline riiklik tegevusluba, mis annab eraõppeasutusele koolitusõiguse. Ka koolitusluba antakse igale õppekavale eraldi.

•• 3. Kontrolli erakooli finantsolukorda. Kõigi kõrgkoolide õppekavade staatust näeb veebiküljel  http://www.ekak.archimedes.ee/.

Kõik kõrgkooliastujad võivad helistada haridusministeeriumi järelevalveosakonda ning esitada spetsialistidele kõrgkoolide kohta küsimusi.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium