Sõjaväes käinud pooldavad lühemat kaitseväeteenistust

Kaitseminister Jaak Aaviksoo rääkis jaanuari alguses vajadusest kaaluda ajateenistuse võimalikku lühendamist.

Kaitseressursside ameti ja SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus koostöös korraldatud uuringus küsitletud ligi 1700 ajateenistuse läbinu ning lähiajal kaitseväkke mineja vastustest selgub, et 64 protsenti teenistuse läbinuist ning 49 protsenti tulevastest ajateenijatest pooldavad teenistusaja lühendamist.

Praegu on Eestis kaitseväeteenistuse pikkus  väeosast sõltuvalt kaheksa kuni 11 kuud ja seda aega peab ajateenistuseks sobivaks 40 protsenti kutsealustest. Seevastu juba teenistuse läbinutest toetab praegust teenistusaega vaid 30 protsenti.

Uuringu korraldanud sotsioloogi Juhan Kivirähki sõnul võib nendest näitajatest välja lugeda, et kaitseväes kogetakse palju nn tühja aega. “Selline suhtumine on seotud ka haridustasemega – haritumatel noormeestel läheb erisuguste oskuste omandamiseks vähem aega,” selgitas Kivirähk. “Samas on sõjalisi erialasid, kus õpitava materjali maht on väga suur ja seda kokku suruda on raske. Välja tuleb õpetada kogu üksus korraga ja pelgalt ajateenijate muljete põhjal selliseid otsuseid teha ei saa.”

Vabatahtlikke vaid 37 protsenti

Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab vajalikuks tõsta Eesti kaitseväe kvaliteeti ning infrastruktuuri ja instruktorite rakendamise efektiivsust. “Kui see tähendab teenistusaja lühendamise kaudu ajateenijate motivatsiooni tõstmist ning kutseealiste baasi suurendamist, siis aitaksid need sammud tugevdada ajateenistuse institutsiooni ning meie noormeeste soovi riiki teenida,” arvab Aaviksoo. “Ajateenistuse intensiivsus on selle kestuse jooksul ebaühtlane ning seega oleme ebaefektiivsed.”

Küsitletutest leidis vaid 37 protsenti, et ajateenistuse vabatahtlikkuse korral oleks nad samuti kaitseväkke teenima läinud. Täie kindlusega kinnitas ka vabatahtlikult sõjaväkke mineku soovi kõigest 14 protsenti küsitletutest, ülejäänud 23 protsenti läheks vabatahtlikult aega teenima arvatavasti.

Kivirähki arvates võib sellist negatiivset suhtumist põhjendada Eestis valitseva olukorraga, kus ajateenistuse läbib vaid kolmandik vastava aastakäigu noormeestest ning selle valguses tekib noormeestel küsimus: “Miks just mina?”

“Kui ajateenistuse läbimise nõue oleks tõepoolest kõikehõlmav, siis oleks ka kindlasti suhtumine teistsugune,” arvas Kivirähk. “Olen isiklikult veendunud, et kui kaitseväkke mittesobivad noormehed kutsutaks asendusteenistusse, suureneks ajateenistuseks kõlblike noormeeste hulk iseenesest.”

Ka teenistuse läbinud või sinna peagi minevad noormehed toetavad üldiselt Kivirähki seisukohta, et armeeteenistusse peaks kutsuma praegusest tunduvalt rohkem noormehi. Näiteks pooldab kõigi noormeeste kaitseväeteenistusse kutsumist 67 protsenti küsitletud reservväelastest ning 51 protsenti kutsealustest. Lisaks peavad kaitseväekõlblikud noormehed suuremat osa tervise tõttu vabastuse saanutest simulantideks.

Aaviksoo hinnangu järgi on praegune ajateenistuse korraldus noortele diskrimineeriv, sest reaalselt läbib ajateenistuse selge noormeeste vähemus. Ministri kinnitusel loodetakse võimalikud ajateenistuse ümberkorraldused koos eri alternatiividega valitsuse ette viia juba selle aasta kolmandas kvartalis.

Teenistus pakub meeskonnavaimu

•• Kaitseteenistuse läbinutest hindas suhteid teiste ajateenijatega väga heaks koguni 83 protsenti ning vägagi positiivselt suhtuti ka toitlustamisse ja majutustingimustesse.

•• Sootuks negatiivsem oli reservväelaste suhtumine vaba aja veetmise ning sportimisvõimalustesse.

•• Koguni 51 protsenti reservväelastest hindas vaba aja veetmise võimalusi kaitseväes mitterahuldavaks, sportimisvõimalusi pidas samaväärseks 45 protsenti.

•• “Paremad olmetingimused muudavad kindlasti ajateenistuse vastuvõetavamaks. Füüsilist võimekust ei saa ju arendada mitte ainult metsajooksu või täisvarustuses kiirmarssi tehes,” leidis Kivirähk. “Spordi tegemist peaks soodustama ning sellega ka sõjaväeosades tegeletakse.”

•• Küsitluse tulemustest selgub, et ajateenistusse minejate ootused ületavad sageli pakutava.

•• Näiteks ootab koguni 67 protsenti ajateenistusse minejatest, et kaitseväes saadakse autosõiduoskus, kuid ajateenistuse läbinutest oli selle oskuse omandanud vaid 23 protsenti.

•• Samuti loodab 75 protsenti noormeestest sõjaväes omandada ellujäämisoskusi, kuid reaalselt omandas need oskused enda hinnangul 52 protsenti küsitletud reservväelastest.

•• “Ajateenistusse minejate ootused on suuremad, kui ajateenistusel on pakkuda, kuid eraldi küsimus on, kas kõige selle pakkumine ongi ajateenistuse ülesanne,” mainis Kivirähk.

•• “Sõjaväele on vaja autojuhte ikka piiratud arvul ning ülejäänud ajateenijad peavad omandama muid oskusi,” lisas Kivirähk.