Sõjakooli magistriõppekava sai akrediteeringu

"Tegemist on kvaliteedimärgiga haridusmaastikul, mis tagab selle, et lisaks kõrgel tasemel sõjalisele väljaõppele on kaitseväe ohvitser ka hea akadeemilise haridusega. Pole kahtlustki, et lisaks juhtimisoskusele on ohvitseri jaoks samavõrra tähtis mõtlemis- ja analüüsivõime," ütles õppeasutuse ülem kolonel Aarne Ermus.

Kaheaastase magistriõppe eesmärgiks on rakenduskõrgharidusõppes omandatud teadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe jalaväe, side, pioneeri, õhutõrje, suurtükiväe või logistika erialal. Magistriõppe lõpetajad saavad kompaniiülema ja nooremstaabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.

Seni on Kõrgemas Sõjakoolis magistrikraadi kaitsnud 17 ohvitseri, kellest üks on lõpetanud magistriõppe cum laude. Sel aastal kaitsevad magistritööd 13 ohvitseri.

2007. aastal saavutas esimese keskastmekursuse lõpetanud Janno Märki magistritöö "Pataljoni taktikaline grupp kaasaegses asümmeetrilises sõjalises konfliktis operatsiooni "Iraagi vabadus" näitel" üliõpilaste teadustööde konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda koha.

Magistriõppe andmist alustati Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis 2005/2006 õppeaastal. Sõjaväelise juhtimise magistriõpe ehk keskastmekursus on sõjaväelise kõrghariduse teine aste, mis järgneb kolmeaastase põhikursuse läbimisele ning mõneaastasele teenistusele rühmaülemana.

Kaitseväe Ühendatud õppeasutustes alustati sõjalise kõrghariduse andmist 1997. aastal. Sel kevadel lõpetab kooli kümnes põhikursus. Rakenduskõrghariduse õppekava akrediteeriti täismahus 2006. aastal.